Kui seni on sous vide meetodit peetud meisterkokkade salarelvaks, siis tegelikult on see viimased aastad olnud kättesaadav kõigile. Electroluxi eksperdid Margus Soots ja Sergei Pool selgitavad, mis asi on vakumeerija on ja kuidas see aitab kaasa jätkusuutlikkusele. 

Sous vide meetodi puhul küpsetatakse vaakumpakendatud toitu täpselt reguleeritud konstantse temperatuuriga veevannis. See võib küll kõlada nagu mingi kõrgema pilotaaži värk, millega saab hakkama vaid tõeline tippkokk, kuid tegelikult on see väga lihtne. 

Sel meetodil toidu valmistamiseks ei ole vaja teha muud kui toit maitsestada ja vaakumpakendada, asetada sobiva temperatuurini soojendatud veega ahju ja jätkata muude toimetustega. Pliidi, ahju või grilli asemel saab toitu küpsetada ka sous vide meetodil, mis tagab õrna ja täpselt täiusliku serveerimistemperatuuri ning üleküpsemine pole võimalik. 

Kõlab nagu üks kõrgtehnoloogiline jutt? Tegelikult on selleks vaja vaid ühte lihtsat abivahendit. Vaakumpakendajat! Electroluxi müügijuhi Sergei Pooli sõnul leiab nende vakumeerimismasinate valikust endale sobiva igaüks. 

Electroluxi koolitusjuhi Margus Sootsi sõnul on vakumeerimismasinate üks boonus veel see, et nad aitavad kaasa ka jätkusuutlikkusele, sest vaakumisse pakendatud toit säilib külmikus tavaliselt pakendatud toidust kuni viis korda kauem. “Võib küll öelda, et tõesti, ühekordselt kilesse pakendamine ei aita kuidagi kaasa looduse säästmisele, kuid meil on lisaks neile kasutusel ka klaasist vaakumkonteinerid, mis on korduvkasutatavad,” selgitas Soots. 

Vaakuskonteinerites saab edukalt säilitada vedelamaid kastmeid ja isegi suppe, mille kilesse pakendamine kuulub pigem võimatu ülesande hulka. 

Suvele mõeldes on vaakumkarbis näiteks hea marineerida grill-liha. “Vaakumis tulevad maitsed paremini esile ja nii on tegelikult liha parem säilitada. Kui tahad seda liha süüa alles mõne päeva pärast, siis vaakumis säilib see kauem ja karpi avades on maitsed värsked,” rääkis Soots. 

Jaota portsjonid juba enne toidu valmistamist

Iga portsjoni eraldi vakumeerimine on Sootsi sõnul hea ka raiskamise vähendamise aspektist. “Nii on võimalik vältida olukordi, kus näiteks kõike ei sööda korraga ära. Mõne portsu valmistamise võid jätta hoopis homseks või isegi ülehomseks ning nii ei pea midagi ära viskama,” lisas Pool. 

Näiteks ostes poest kilo lõhefileed, mille kilohind on viimasel ajal küündinud 40 euroni, sooviga sellest külalistele õhtusöök valmistada. Kui aga osa külalistest jääb tulemata ja küpsetad kogu kala korraga valmis, siis oled ootamatult probleemi ees, kus kala tuleb endal kiiremas korras ära süüa, sest see ei säili just eriti kaua. Vakumeerijaga saab aga sobiva suurusega portsud kilesse valmis panna ning jätta need külmikusse õiget hetke ootama. 

“Vakumeerija, kilede ning muude vahendite kasutamisega ainuüksi on võimalik aastas kokku hoida umbes 500 eurot,” tõdes Pool. 

Toidu valmistamise seisukohalt on portsjonite kaupa vakumeerimine hea ka serveerimise poolest. “Võib isegi teha nii, et küpsetad portsjoniteks vakumeeritud toidu valmis, paned külmkappi ja külaliste jõudes saad näiteks mitme valiku puhul küsida igalt külaliselt, kas ta soovib kala, loomaliha või kana ja selle lihtsa vaevaga üles soojendada. See on nagu kodune restoran, kus ka toidu kvaliteet vastab restorani omale,” selgitas Soots. Lisaks aitab selline toidu portsjoniteks jagamine vältida suuremaid tooraine kadusid. 

Ära piirdu ainult lihaga

Vaakumis saab säilitada mitte ainult liha ja kala, vaid ka marju. Näiteks korraga söömiseks hulga maasikaid ostes ei pea pabistama, et homme näevad need olenemata sellest, et on külmikus, koledad välja ja hallitavad otsast. “Vaakumisse pannes ja järgmisel või ülejärgmisel päeval pakki avades on need täpselt sama värsked kui ostuhetkel, sest hapnik ei ole neile vahepeal ligi pääsenud,” tõi Pool näite.