Kesklinnast 20minutilise sõidu kaugusel asuvas Astangu metsas ja loopealsel heinamaal seigeldes tundub uskumatu, et see roheala on osa Tallinnast.

Pole ime, et Harku järve ja Vana-Mustamäe vahel paiknev asum hoogsalt areneb ja uusi elanikke meelitab, sest lisaks põnevale loodusmaastikule on Astangult kiviga visata Haabersti südames asuvad kultuuri- ja spordirajatised.

Loe ja saa teada, mis muudab selle võrdlemisi vähetuntud piirkonna eriliseks.

Peatus rohelisel kiirteel

Tallinna linn plaanib lähiaastail välja ehitada 13 kilomeetri pikkuse pargiala, mis kulgeb Telliskivi Loomelinnaku juures asuvast Kopli kaubajaamast Astanguni ning sealt edasi Hiiuni.

Kunagise raudtee trassile kavandatavat roheala nimetatakse Putukaväilaks, sest seda mööda saavad putukad ja teised loomad vabalt linna looduskeskkondade vahel liikuda.

Kuna rohekoridori on kavandatud ka kergliiklustee, kutsutakse seda roheliseks kiirteeks, mis ühendab tulevikus kuut linnaosa: kesklinna, Põhja-Tallinna, Kristiine, Haabersti, Mustamäe ja Nõmme.

Viimastel aastatel on mitmed Tallinna vanad raudteetammid juba kergliiklusteedeks ümber ehitatud. Seega pääseb Astangult rattaga mugavalt nii Stroomi randa, Nõmme terviseradadele kui ka kesklinna.

Liblikarohkeim piirkond

Astangu omab Putukaväila paiknemisel tähtsat rolli, sest sealne loopealne on liigirikkaim roheala Tallinnas. Niidukooslus meeldib eriti tolmeldajatele — sealt on leitud 42 liiki päevaliblikaid ja 22 liiki kimalasi, rahvakeeli metsmesilasi.

Jalutuskäigul Astangu paepaljandi ümbruses tasub silmad-kõrvad lahti hoida, sest siis võib märgata mõnd sisalikku, oravat või nahkhiirt. Mitmepalgeline mets pakub elupaika paljudele haruldastele taime- ja loomaliikidele.

Ilmekaim astang Tallinnas

Tallinnas on mitmeid paepaljandeid ehk klinte — näiteks Maarjamäel, Toompeal Pika Hermanni juures ja Kakumäe kallastel. Kuid klindilõik, mille järgi Astangu nime on saanud, on neist üks ilmekamaid. See on jalamilt kuni 15 meetrit kõrge ning hästi jälgitav 800 meetri ulatuses.

Astangu paenõlva on uuristatud mitmesaja meetri sügavused tunnelid, mida kasutati esimese maailmasõja ja Nõukogude Liidu ajal laskemoonaladudena. Praegu on tunnelid arhitektuurimälestistena kaitse all, kuid uudistajatele siiski ligipääsetavad, pakkudes põnevat elamust.

Linnaosa sooviks on tunnellaod tulevikus turismiobjektina korrastada ning märgistada klindil ka mägironimise harrastamiseks sobivad kohad.

Eesti suurima vabaajakeskuse lähedus

Astangu elamupiirkonnast lõuna poole jäävad metsad, niidud ja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala, põhja pool asub Harku järv, mis rõõmustab kodulähedase liivarannaga. Järv on populaarne ka veespordiharrastajate ja kalastajate seas.

Vastukaaluks mitmepalgelisele loodusele asuvad Astangust kõigest paari kilomeetri raadiuses paljud spordihallid, huviväärtused, Rocca al Mare kaubanduskeskus ja Mustamäe Elamus Spa.

Läheduses tegutsevad Saku Suurhall, Škoda jäähall ja Rocca al Mare tennisekeskus. Koos Tallinna loomaaia ja Eesti vabaõhumuuseumiga moodustab see piirkond ühe suurima vabaajakeskuse Eestis.

Elanike arv kasvutrendis

Viimaste aastatega on Astangu elamupiirkond jõudsalt laienenud. Vanema kvartali kõrvale on kerkinud mitu tervikliku lahendusega uusarendust ning uute kodude ehitus jätkub.

Elanike arv asumis kasvas möödunud kümnendil umbes kolmandiku võrra. Seda silmas pidades avati Astangul hiljuti uus kauplus, täiendati bussiliine ning kavas on piirkonda lisada koole ja lasteaedu.  

Kuna Astangu asum on tõusmas Tallinna populaarsete elurajoonide sekka, alustab seal kodude loomist ka Bonava. Järveotsa oja kaldale kerkib viiest kortermajast koosnev naabruskond mõnusaks eluks roheluse keskel.