Enne uue kodu ostmist tasub uurida kõikvõimalike kulude kohta, mis lisanduvad ostuhinnale. Vaatame üle enamlevinud ühekordsed lisakulud, millega uut kodu ostes arvestada. 

Kodulaenu taotlemisega seotud kulud

Kodu ostu finantseerimisel kodulaenu abiga võib sissemakse suurus e. omafinantseering jääda vahemikku 10-30%, olles üldjuhul 20% ostuhinnast. Suuremal omafinantseeringul on omad plussid, näiteks vähendab see pangapoolseid lisanõudeid (ei pea võtma KredEx käendust ega seadma lisatagatist), annab väiksema laenuintressi ning lisab paindlikkust, kuna võtad väiksema laenukoormuse.

Lisaks tuleb laenu tagatiseks seatavale kinnisvarale tellida panga poolt aktsepteeritud ettevõttelt kinnisvara hindamisakt.

Laenulepingu vormistamise teenustasu tuleb üldjuhul tasuda kas laenulepingu allkirjastamisel või laenu väljamaksmisel ning see sõltub panga hinnakirjast. Hinnakirjajärgselt on see enamasti 1% laenusummast, kuid erinevad pangad võivad pakkuda ka soodsamaid tasusid.

Kui laenu tagatisena kasutatakse KredExi käendust, tuleb tasuda 3% käendatavast summast tagatistasuks. Tegu on ühekordse tasuga, mis makstakse lepingu sõlmimisel.

Siinkohal tasub mainida, et KredExil on eraldi tingimus parkimiskohtade kohta – käendust ei anta juhul kui parkimiskoht ei asu korteriga samal kinnistul ehk need on erinevate aadressidega, mistõttu tuleks see enne dokumentidest järgi uurida.

Ostutehinguga seotud kulud

Uue kodu ostu-müügitehingu vormistamisel tuleb tasuda notaritasud, riigilõiv ja vajadusel hüpoteegi seadmise kulu.

Täpne summa selgub tavaliselt notaritehingu sõlmimisel ja sõltub kinnisvara hinnast ja laenusumma ning seatava hüpoteegi suurusest. Riigilõivu tuleb maksta seoses muudatuste tegemisega kinnistusraamatus – ostja nimi kantakse uue omanikuna kinnistusraamatusse.

Hüpoteegi seadmise kulu lisandub juhul, kui kinnisasi ostetakse laenuga ja laenu tagatiseks seatakse panga kasuks hüpoteek. Notaritasu arvutatakse notaritasu seaduses toodud tabeli alusel ning enamasti jagatakse tehingukulud osapoolte vahel võrdselt.

Kui soovitakse osta kodu ehitusjärgus uusarendusse, tuleb notaris käia kaks korda. Esimesel korral sõlmitakse müügi võlaõigusleping, milles lepitakse kokku müügitingimustes ja hinnas ning vara valmimisel sõlmitakse asjaõigusleping omandi üleandmise kohta.

Notari deposiitkonto kasutamise kulu juhul, kui ostja ja müüja otsustavad seda tehingu suurema turvalisuse huvides kasutada.

Teisisõnu tähendab see, et ostja kannab enne tehingu vormistamist ostusumma notari hoiukontole, notar kinnitab selle olemasolu ning alles seejärel kui kinnistusraamatusse on kanne tehtud, makstakse raha välja müüjale.

Nii ei teki olukorda, kus müüja on lepingu sõlminud, kuid ostja ei kanna raha üle või ostja on raha üle kandnud, kuid müügilepingut pole veel vormistatud. Deposiidi kasutamise kulu sõltub seal hoiustatud summast (nt 10 000 eurolt umbes 8,31 eur ja 30 000 eurolt 16 eur).

Uue koduga seotud väljaminekud

Paljude uute korterite ostuhinna sisse kuuluvad juba panipaik, parkimiskoht, köögimööbel või mõningane sisustus. Kui neid aga ostuhinnas ei sisaldu, tasub need kulud juba kodu ostul hästi läbi kalkuleerida – näiteks saad uusarendusse ostetava kodu puhul köögi või sisseehitatud garderoobi maksumuse kodulaenu sisse arvestada.

See mõjutab igakuist laenumakse suurust võrdlemisi vähe, küll aga hoiab ära korraga suuremad lisaväljaminekud uue kodu kättesaamisel.

Bonava pakub oma uutes kodudes erinevaid köögilahendusi ning siseviimistluspakette. Valides arendaja poolt pakutud köögi või viimistluspaketi, hoiad kokku rahas ja ajas – saad valida endale meelepärase terviklahenduse ja hilisemad kulutused igasse tuppa sobivate valikute tegemiseks jäävad ära. 

Minnes aga isevalimise teed, tuleb leida kõigepealt köögitootja, kes pakub ka disainiteenust. Kui tehnika, materjalid ja värvid on paika saadud, tasub uurida, kas sama tootja pakub lisaks ka tehnika ja torude ühendamise teenust. Juhul, kui soovid näiteks elektripliidi asemel gaasipliiti, on tihtipeale vaja palgata gaasitorude ühendamiseks eraldi spetsialist. 

Uue kodu sisustusele kulutatav summa kujuneb tihtipeale suuremaks, kui esialgu arvatakse. On levinud arusaam, et sisustusele võiks arvestada umbes 10% korteri ostule kulunud summast.

Kindlasti on neid, kes saavad vähemaga hakkama (osa mööblist on olemas eelmisest kodust) ja samas on paljusid, kes sellise summaga välja ei tule. 

Kolimisele kuluv summa on samuti väga individuaalne – mõnel on kindel plaan palgata kolimiseks kolimisteenus, teised saavad sellega hakkama oma jõududega. Ilmselt on suurema transpordi rentimine siiski vajalik ka viimasel juhul ning siis on otstarbekas sellise väljaminekuga arvestada.

Kokkuvõttes tekib uue kodu ostuga päris palju erinevaid lisakulusid, mis on mõistlik juba enne ostu välja arvutada. Lisaks ühekordsetele kuludele, tuleks arvestada ka kuludega, mis tuleb edaspidi igakuiselt tasuda (kodukindlustus, laenu tagasimakse, kommunaalid jne). Nendest igakuistest lisakuludest räägime lähemalt juba järgmises postituses.

Unistuste realiseerimise üheks eelduseks on hea plaani olemasolu – koosta ülevaatlik tabel, kuhu saad kõik kodu ostuga seotud kulud kirja panna – nii saad parema ülevaate oma võimalustest ja teed kaalutletud otsuseid!