Pea igas köögis leidub tooteid, mis on tehtud plastmassist. Paljud juba teavad, et plastikust võib toiduga kokkupuutel eralduda toidu sisse tervist ohustavaid aineid, kuid vähesed on olukorra parandamiseks midagi ette võtnud. Kui ka sinu köögis on see teema veel lahendamata, siis nüüd on hea aeg toidunõud üle vaadata ja need tervislikumate alternatiivide vastu vahetada!

Plastikus sisalduvad kemikaalid mõjutavad tervist

Ohtlikest kemikaalidest kõige tuntum ja enamlevinud on BPA, kuid tegelikult lisatakse plastikusse ka teisi mürgiseid aineid, näiteks bisfenool S ja F (BPS ja BPF). Seetõttu tuleb ettevaatusega suhtuda isegi neisse plastikust valmistatud toodetesse, kus on kirjas, et tegu on BPA-vaba tootega.

BPA kemikaali võib tänapäeval leida väga paljudest toodetest, kus seda esmapilgul aimatagi ei oskaks. Näiteks võib seda leiduda konservipurkide sisemusest, mis on vooderdatud valge plastikukattega, plastikust köögitehnikast või isegi ostutšekkidest. Enamasti eraldub BPA neist pidevalt, kuid eraldumist suurendavad kuumus või päiksevalgus ning rasvased ja hapud toidud.

Juhendi, kuidas vabaneda ohtlikest ainetest kodus, leiab näiteks Thinkbefore.eu kodulehelt. Seal leidub ka lisainfot ohtlike ainete mõjust inimese tervisele ning tuuakse välja, milliseid muutusi BPA võib esile kutsuda. 

Enamlevinud plastikust köögitarvikud

Plastikuid toodetakse mitmeid erinevaid liike, mida märgistatakse skaalal ühest seitsmeni. Inimese tervisele kõige ohutumad on 2, 4 ja 5. Ettevaatlikku käitlemist nõudvad on 1 ja 7 ning täielikult vältida võiks neid tooteid, millel on numbrid 3 ja 6.

Kui köögis ringi vaadata, leiab enamasti plastikust salatikausse, pannilabidaid ja -lusikaid, aga ka jäätisevorme, säilituskarpe ja lõikelaudu. Lisaks võivad paljudel kodus olla plastmassist veekeedukannud, köögikombainid, blenderid või muu väiketehnika. Tähelepanu võiks pöörata ka puhastusharjadele ja nuustikutele – ka need puutuvad kokku kuuma vee ja toidunõudega.

Millega asendada ebatervislikke plastikust tooteid?

Hea uudis on see, et tegelikult on enamik nendest toodetest üsna lihtsalt asendatavad ja nende väljavahetamine pole samuti väga kulukas. Alternatiivsed materjalid plastikule on klaas, toidusilikoon (kui see on enne esimest kasutamist 200 kraadi juures 4h karastatud ehk kuumutatud), roostevaba teras, puit ja keraamika.

Köögitehnika uuendamine on küll juba kallim tegevus, kuid ka kodumasinatel on oma eluiga ning kui soetada uuem ja võimsam masin, tasub jälgida tootjapoolset märgistust ja seda, et sellel oleks võimalikult vähe plastikust osasid. Alustada tasub veekeedukannust, sest need kipuvad tihti plastikust olema, kuigi puutuvad kokku tulise joogiveega. Kuuma toiduga puutuvad kokku ka saumikser või blender. Seega, kui armastad püreesuppe või kuumi kastmeid, tuleks üle vaadata, mis materjalist need valmistatud on.

Sügavkülmutamiseks kasutatavad ühekordsed plastkarbid saab välja vahetada näiteks klaaspurkide või klaaskarpide vastu, kui neid liiga täis ei pane. Toidu transportimiseks leiab samuti nii klaasist kui roostevabast terasest toidukarpe või kausse. Pannilabidaid ja lõikelaudu valmistatakse naturaalsest puidust; puhastusvahendid, nagu nuustikud ja harjad, saab samuti välja vahetada looduslike alternatiivide vastu.

Heaks tavaks võiks olla seegi, et poest koju jõudes tõsta toit võimalikult kiiresti plastikpakendist ümber tervislikumatesse nõudesse või võtta võimalusel oma pakend poodi kaasa.

Ohtlikke aineid, mida vältida, on teisigi

Hiljuti jagas Põllumajandus- ja Toiduamet uudist, et lisaks tasub vältida erinevaid taimedest, nt tselluloosist, maisist, riisist, tärklisest, kanepist ja eriti bambusplastist tooteid, kuna kuumusega kokkupuutel eraldub neist ohtlikku ja mürgist formaldehüüdi, mis on vähki tekitava toimega. Samuti on väga ebatervislikud teflonkattega pannid, sest kuumutades neid kõrgele temperatuurile (sealhulgas näiteks toidu keetmisel, praadimisel), võivad vallanduda gaasid, mis on inimeste tervisele kahjulikud. 

Keskkonnasõbralik ega tervislik ei ole ka toidukile või hõbepaberi ehk fooliumi kasutamine. Viimane eraldab toidu sisse alumiiniumiosakesi, eriti hapude toitudega kokkupuutel (nt ahjukala sidruniga).

Olles teadlikum plastiku ohtlikkusest, saame oma tervist neid lihtsaid nõuandeid järgides hoida. Nii ei tasu jätta plastikust veepudeleid päikese kätte vedelema, kasutada fooliumi hapude toitudega kokkupuutel ning võimalusel tuleks plastikust köögitarvikud välja vahetada, et piirata selle kokkupuudet toidu ja kuuma veega. Kuna ohtlikke kemikaale on meie ümber palju, mängib isegi väike muutus elustiilis rolli, seda eriti toidunõude puhul, millega igapäevaselt kokku puutume.