Kõikjal Euroopas peavad juba eelmisest aastast alates kõik uued hooned olema liginullenergiahooned ehk vastama A-energiaklassi nõuetele. Praeguseks väljastatakse ehitusluba vaid arvutuslikult A-klassile vastavaks projekteeritud hoonetele, kuid varasema ehitusloa alusel ehitatavad või tulevikus ehitatavatel hoonetel võib olla ka madalam klass. 

Miks see nii on ja mida see tähendab? Uus Maa kinnisvarabüroo maakler Mervi Murdmets ja Soojusauditi projektijuht Viljar Puusepp selgitavad, mida tähendavad energiamärgised ning miks neid tasub tunda.

Mida näitab energiamärgis?

Energiamärgis on dokument, mis näitab, kui palju hoone või selle osa tarbib aastas energiat köetava pinna ruutmeetri kohta. “Energiamärgis võimaldab seega võrrelda ühe hoone energiatarbimist teiste sarnaste hoonete omaga,” sõnab kinnisvaramaakler Mervi Murdmets.  

Hoone energiamärgise koosseisu loetakse ka meetmed, mida oleks hoones energia kokkuhoiuks ja sisekliima parandamiseks otstarbekas rakendada. Projekteeritavate hoonete puhul tõendab energiamärgis ka hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele.

Energiamärgist saab määrata arvutuse teel 

“Energiamärgise väljastamisel võetakse arvesse energia, mis kulub hoone kütmisele, jahutamisele, vee soojendamisele, ventilatsioonile, valgustusele või elektriseadmete kasutamisele,” selgitab Murdmets. 

Hoone energiamärgist saab välja arvutada üsna lihtsalt. Selleks on vaja viimase kolme aasta tarbitud ja ka eksporditud energiate koguseid – kogu kulutatud gaas, elekter ja vesi. Lisaks on energiamärgise arvutamiseks tarvis teada hoone köetavat pindala, kütteliiki ja ehitamise või rekonstrueerimise aastat.

“Hoonete energiamärgised jagunevad kaheks – projekti põhjal arvutatud ning tarbimisandmete põhjal arvutatud energiamärgised,” sõnab Soojusauditi projektijuht Viljar Puusepp. 

Kui uut hoonet või vana renoveerimist planeeritakse, siis peab projekteeritud hoone vastama kehtivatele energiatõhususe miinimumnõuetele. Seda kontrollitakse energiatõhususarvu (ETA) arvutamisega ning seejärel väljastatakse projekti põhjal koostatud energiamärgis. 

Selline märgis kehtib hoone valmimisest või olulisest rekonstrueerimisest kaks aastat. Olemasoleva hoone tarbimisandmete põhjal arvutatakse energiamärgis, mis kehtib kümme aastat. Arvutuse tulemust nimetatakse kaalutud energiakasutuseks ning tähistatakse tihti lühendiga KEK. Mõlema energiamärgise arvutuse tulemust mõõdetakse ühikuga kWh/(m2*a) ehk kilovatt tundi ruutmeetri kohta aastas.

Mida on vaja energiamärgiste kohta teada koduostjal?

“Energiamärgis aitab valida säästlikuma kodu ja on vajalik ka selleks, et korteri ostja teaks, millised hakkavad tulevikus olema tema elektri- ja soojaarved,” räägib Murdmets. Mida kõrgem on hoone energiatõhususe klass (A-st kuni H-ni), seda väiksemad on tulevikus energiaarved. 

Seega peaks energiamärgis kaasa aitama sellele, et inimesed tunneksid huvi eeskätt energiasäästliku kinnisvara soetamise vastu.

Tähtsat rolli mängib kütteliik

Puusepp toob välja, et energiakasutuses mängib olulist rolli ka energia päritolu ehk kütteliik. Kui hoonet köetakse maagaasiga, siis korrutatakse arvestuslik või tegelik gaasikulu kaalumisteguriga 1.

Kaalumistegur näitab kasutatud energia tootmiseks vajalikku energiakulu ning selle keskkonnamõju. Energiamärgis ei näita siis mitte ainult hoone otsest energiakulu vaid ka kaudset.

Igasugune elektri kulu korrutatakse kaalumisteguriga 2, kuid kaugkütte kulu korrutatakse näiteks kaalumisteguriga 0,9. Kui tegu on tõhusa kaugküttepiirkonnaga, siis kasutatakse koguni kaalumistegurit 0,65. 

Praktikas kandub kaalumistegur vähemalt enimkasutatavate energialiikide osas üle ka nende maksumusele. Näiteks elekter ongi lõpptarbija poolt vaadatuna keskmiselt vähemalt kaks korda kallim kui näiteks kaugküte või puitkütused. 

Väikeseks erandiks on maagaas, mis praktikas on tihti veelgi soodsam vaatamata sellele, et tegu on fossiilkütusega. See asjaolu tekitab projekteerijatele paraja peavalu – peaaegu kõige soodsama küttega majad ei kipu mahtuma energiatõhususe miinimumnõuete raamidesse.

Milline on energiamärgise seos rahalise kuluga?

“Hoone energiaklassi ja igakuise rahalise kulu seost on keeruline välja tuua, sest lisaks kaalumisteguritele on energiakandjatel ka erinevad hinnad,” selgitab Puusepp. 

Mingisuguse näitlikustamise saab aga siiski teha. Kui võtta tavalise kaugküttega 65 ruutmeetri suurune korter Tallinnas, siis renoveerides maja E energiaklassist B energiaklassile, väheneksid selle korteri igakuised kulud soojusele umbes 30 euro võrra ehk 360 eurot aastas. 

“Kõige parema vastuse rahalisele kulule ja võimalikele kokkuhoiu kohtadele annab aga energiaaudit,” nendib Puusepp.