Eelmine nädal jõudis Eestimaale lõpuks korralik talv, mis tähendab ühtlasi ka suuri lumevalle ja libedaid teid. Kuigi lumine vaatepilt pakub palju silmailu, on lumega ka omajagu tööd ja tegemist. Teeme selgeks, kuidas suure koguse lumega ümber käia ja kes vastutab linnas hooldustööde eest.

Tallinna linna andmetel vastutab omavalitsusele kuuluva sõidutee eest omanik (omavalitsus), kuid võib ette tulla olukordi, kus ka sõidutee kuulub osaliselt või täielikult ühistule või kolmandale isikule. Sellisel juhul on koristus teeomaniku korralda, olgu selleks kas korteriühistu või üksikisik. Kolmandale isikule kuuluva tee korral võib hoolduskohustus lasuda samuti hoone ja/või korteriomanikel – siis peab vastav märge olema tehtud kinnistusraamatusse.

Ka kinnistu ja sõidutee vahel asuva kõnnitee lumest ja jääst puhastamine ning libedusetõrje on kinnistu või ehitise omaniku korraldada. Tallinna heakorraeeskirja kohaselt on kinnistuomanikel aga soovi korral võimalus linnalt tellida omanikule seadusega pandud korrashoiukohustuse täitmine ehk lume- ja libedusetõrje omanike puhastusalal. 

Märg lumi on kõige ohtlikum

Kui suures koguse lund koguneb maja katusele, võib see majale ohtlikuks osutuda. Raske lumi katusel võib tekitada probleeme mistahes katusetüübi puhul – olgu majal siis viil- või lamekatus. Lume raskus sõltub veesisaldusest – mida märjem on lumi, seda rohkem ta kaalub. Seetõttu mõõdavad meteoroloogid peale lumekihi paksuse ka tihedust, sellest arvutatakse veevaru, (kui palju lumi kevadel vett eraldab).

Olenevalt kontsentratsioonist võib lumi olla kerge kui udusulg, aga ka väga raske, mistõttu tulebki seda aeg-ajalt katuselt eemaldada. Lume eemaldamise eest maja katuselt vastutab hoone omanik, kelleks on kortermaja puhul enamasti korteriühistu. Ühistu on reeglina haldusettevõttele hooldus- ja koristustööd delegeerinud. Sama teema alla kuuluvad ka jääpurikad – vastutab omanik ehk ühistu, koristab haldusettevõte.