Kas sinu ettekujutus kalalkäimisest hõlmab väikese järve ääres matkatoolis mõnulemist? Või tähendab see hoogsat jõekaldal ragistamist? Ehk koguni kajakiga merel ringiuhamist?

Nii erinevad kui need kujutluspildid ka pole — igal juhul annab kalapüük looduses liikumisele mõnusa eesmärgi, aitab hästi igapäevasest rutiinist vabaneda ning pakub põnevat tegevust ka lastele. Kui oled kõik kodulähedased matkarajad läbi käinud, tasub järgmisena tutvust teha kalastamise mitmepalgelise maailmaga.

1. Otsusta, milline kalapüügistiil sulle sobib

Enne kui asud varustust hankima, mõtle välja, mis tüüpi veekogust ja millisel viisil tahaksid kala püüda. Mida rahulikumat tegevust sa ette kujutad, seda lihtsam on vajaminev varustus.

Järve kaldale loodust nautima ja mõtteid mõlgutama minnes sobib kaaslaseks lihtne käsiõng, mida paljud oma lapsepõlvest mäletavad. Kui eelistad aktiivsemat puhkust, tasub sihikule võtta röövkalad, keda üldjuhul püütakse spinningu või lendõngega.

Lanti võib loopida ka ühe koha peal seistes, kuid põnevam on mööda kallast liikuda. Kui hasart kasvab, tulevad mängu vees kahlamiseks sobiv riietus ning erinevad veesõidukid.

Lastele pakub kalalkäik eriti palju elevust. Nende jaoks algab seiklus juba sööda varumisest, olgu selleks saiapallikeste vormimine või ussikeste kaevamine.

Kaasa tasub pakkida mõnusat näksimist ka endale ning võib-olla midagi lohutuseks, kui kala üldse ei näkka. Mõnusa koha lastega õngitsemiseks võib leida purdel mõne väikese järve ääres, kus elab särge või ahvenat.

Oluline on noorematele pereliikmetele õpetada, et kala ei püüta nalja pärast, vaid ikka söögiks. Kui saagist pannile ei piisa ja ka kassi võtta pole, lastakse kalad vette tagasi.     

2. Soeta püügivarustus

Lihtsama õnge saab küll pajuridvast, tamiilist, korgist ja konksust ise valmis meisterdada, kuid siiski tasub algajal õngitsejal korralikust kalastuspoest läbi astuda.

Nimelt tunnevad kalastustarvete poe müüjad enamasti oma valdkonda väga hästi ning jagavad meeleldi nõuandeid ja kalameestelt kuuldud uudiseid, kus millist kala on parasjagu mõtet jahtida. 

Mida rohkem plaanitava kalaretke osas valmis mõtled, seda lihtsam on selleks sobivat varustust valida. Kui oled otsustanud veekogu, püügimeetodi ning kalaliigi, mida sihid, saab asjatundja hõlpsasti aidata ritvade, rullide, õngenööride ja lantide seas orienteeruda.

Ehkki alustajale sobiv komplekt ei pruugi olla väga kallis, võib kalapüügivarustust endale ostmise asemel ka laenutada.

3. Tea kalastaja õigusi ja piiranguid

Kalastamise puhul on oluline teada, millal kehtivad erinevate kalaliikide püüdmise keeluajad, millistes piirkondades kala üldse püüda ei tohi ning millise loa peab enne kalaleminekut soetama.

Ühe lihtkäsiõngega püük on kõigile tasuta ja selleks eraldi luba vaja ei ole. Lihtkäsiõng koosneb ridvast, kuni pooleteise ridva pikkusest õngenöörist ning üheharulisest konksust.

Teiste püügivahendite kasutamiseks tuleb lunastada harrastuspüügi õigus ning teatud liikide, püügivõtete ja piirkondade puhul on lisaks vaja kalastuskaarti. Mõlemat saab kerge vaevaga soetada veebikeskkonnas www.pilet.ee.

E-riigile kohaselt toimib Eestis ka kõiki kalapüügipiiranguid koondav veebirakendus, mille abil leiab kiiresti vastuse näiteks küsimusele, kas täna tohib Viljandi järvel spinninguga haugi püüda. Info kalade alammõõtude kohta on kättesaadav kalanduse teabekeskuse veebilehel.

Vali sobiv kalastuskoht

Selleks, et kala näkkaks, ei piisa ainult heast varustusest, vaid mõistagi on vaja õiget kohta, soodsat ilma ning pisut oskusi. Algajal oleks kõige lihtsam leida mõni tuttav, kes kalapüügiga aktiivselt tegeleb ja on nõus oma kogemusi jagama.

Samas leidub ka spetsiaalse giiditeenuse pakkujaid ehk kalagiide, kes su seltskonna kalastusretkele viivad ning püüki juhendavad. Kogenud inimese abiga saab vajaminevad teadmised ja õige tunde kätte palju rutem, kui ise katsetades ning ei ole ohtu, et motivatsioon pärast esimesi ebaõnnestunud kalalkäike kaduma läheb.

Oma parimaid püügikohti hoiavad kalastajad üldjuhul saladuses. Siin on mõned vihjed paikade osas, kust tasub häid kalakohti otsida. Tallinna lähistel võib kohata meriforelli Suurupi kandis või ida pool Neemes ja Kaberneemes, jõeforelli leidub Järvamaal.

Haugi tasub jahtida Saaremaal, koha Emajõel ning ilusaid ahvenaid püütakse Peipsist. Tallinlastele lähimad kalastuskohad on Pirita jõel, Viimsi rannikul, Paljassaarel ning Maardu ja Männiku järvede ääres.

Ilma pärast pole vaja liigselt muretseda. Mõne kalaliigi püügil mängib rolli tuul või palavus, kuid algajale piisab teadmisest, et hommikud ja õhtud on soodsamad kui keskpäevane aeg. Üldiselt on kalastamine Eestis aasta läbi võimalik ning see, et erinevatel kuudel püütakse erinevaid kalu, muudab asja just põnevaks.

Nii nagu matkamine ja aiapidamine, kogub ka kalapüük viimasel ajal üha enam populaarsust. Ühe legendi kohaselt pannakse kalastades veedetud aeg elu lõpule juurde. Seega tasub seda kindlasti proovida.