Küünlad loovad meeleolu, annavad meeldivat aroomi ning nendega on seotud mitmete tähtpäevade traditsioone. Pole tähistamist, mille puhul ei sobiks põlema panna küünalt, olgu tegu romantilise valentinipäeva õhtusöögi, küünlapäeva või sünnipäevaga.

Vähesed omavad aga teadmist, et küünalde põletamine võib olla tervisele kahjulik. Milles on täpsemalt probleem ja kuidas põletada küünlaid südamerahus, saastamata koduõhu kvaliteeti?

Mis teeb küünla ebatervislikuks?

Uuringuid küünalde põletamise kohta sisetingimustes on palju ning enamus neist jõuab järeldusele, et teatud liiki küünalde põletamine tõesti tekitab ebatervislikke keemilisi ühendeid, kuid kui suurt kahjulikku mõju see meie tervisele tekitab, sõltub erinevatest teguritest.

Küünalde põhikoostisosad – mis on tervislikum ja keskkonnasäästlikum?

Küünlaid valmistatakse enamasti parafiinist, steariinist või mesilasvahast.

Kõige vähem soovitatakse soetada ja põletada parafiinist valmistatud küünlaid (parafiin on kütuse tootmise kõrvalprodukt), mida leidub aga meie poelettidel enim ning mis on kõige soodsamad.

Lisaks põlemisel ebatervislike ühendite tekitamisele on sellised küünlad ka keskkonda saastavad, sest eraldavad kõige rohkem süsihappegaasi.

Tervislikkuse seisukohalt on parafiinist mõistlikumaks valikuks steariinist küünlad, eelkõige siis taimse tooraine – palmivaha, sojavaha, kookosvaha, rapsivaha – baasil tehtud küünlad. Nende puhul ütlevad mõned uuringud, et toksilisi mikroskoopilisi osakesi ei teki üldse või tekib poole vähem parafiinist küünaldega võrreldes.

Taimsest steariinist küünlad tunneb ära nende erilise pealispinna järgi, mis näeb välja tekstuurne ja kristalliline, jättes mati naturaalse mulje. Keskkonnasäästlikkuse seisukohalt tuleks veenduda, et tooraine saamiseks pole maha võetud vihmametsi ning et see oleks märgistatud öko sertifikaadiga ehk valmistatud taastuvast loodusvarast.

Erinevates Eesti disaini poodides leiab meil kohapeal valmistatud palmi-, soja- või rapsivahast väga ilusaid küünlaid. Need on küll tihti parafiinist küünaldest pea kaks korda kallimad, kuid see-eest peavad ka kaks või enam korda kauem vastu.

Kõige ohutumaks valikuks tervisele peetakse mesilasvahast küünlaid.

Mesilasvaha põletamise puhul on väiteid, et see võib isegi parandada õhu kvaliteeti, kuna põlemisel tekivad negatiivsed ioonid, mis neutraliseerivad õhus olevaid saaste positiivseid ioone, kuid puuduvad konkreetsed uuringud. Vaha ise on keskkonnasõbralik, biolagunev ja süsihappegaasi neutraalne.

Lõhnaained, värvained ja küünlataht – olulised aspektid küünalde valikul

Lisaks põhikomponendile sisaldavad paljud küünlad lisaaineid, mis võivad olla sünteetilised või looduslikud. Looduslikud ja head on eeterlikud õlid, neid ei tasu segamini ajada aroomiõlidega, mis on sünteetiliselt toodetud lõhnaaine.

Sünteetiliste lõhna- ja värvainetega küünlaid tasuks vältida, kuna põlemisel eraldavad needki kahjulikke toksiine, näiteks formaldehüüdi. Formaldehüüd on metaani ja teiste süsinikuühendite põlemise vahesaadus ning seda leidub näiteks metsatulekahju suitsus, auto heitgaasis ja tubakasuitsus.

Vanasti sisaldasid paljud küünlatahid mürgist pliid, kuid tänapäeval on Euroopa Liit ja paljud riigid seadnud pliisisaldusele piirangud. Siiski võivad mõned tootjad oma küünlatahti lisada põlemist aeglustavaid ühendeid.

Kuna küünaldele pole kohustust lisada nende koostisaineid, on valikut teha üsna keerukas. Tuleb usaldada tootja poolt lisatud erimärgiseid, nt et küünal sisaldab vaid looduslikke lõhnaaineid või et see on mürkainetevaba, taastuvast toorainest jne.

Soovituslikud nõuanded küünalde põletamiseks:

• eelista hästi ventileeritud ruume väikeste ja kehva õhuvahetusega ruumidele;
• ära põleta küünalt pikemalt kui kolm tundi järjest;
• kustuta küünal küünlakustutajaga, mitte puhudes – tekib vähem ebatervislikku suitsu;
• mesilasvahast küünlaid hoia enne põletamist külmkapis – põlevad kauem;
• pärast parafiinist küünla põletamist ava aken ja tuuluta tuba;
• kasvata toataimi, mis puhastavad õhku (sõnajalad, tups-rohtlaliiliad, havisabad, tõlvlehikud jne);
• tahenenud külmal küünlal lõika taht madalamaks, kui see on üle 10-15 mm; vahel on soovituslik piir hoida küünlataht kuni 5 mm kõrgune (kui tahi otsa tekib mügarik, tasub ka see enne uut põlema süütamist ära lõigata);
• hoia küünalt tuuletõmbuse eest, sest tuul ei lase küünlal põleda omas tempos

Meelerahu ja tervise seisukohast tasub eelistada ökomärgisega taimsetest toorainetest valmistatud ja looduslike eeterlike õlidega rikastatud küünlaid, millel on puidust või 100% puuvillast taht. Veel parem, kui küünal oleks toodetud käsitööna ja Eesti meistrite poolt – see vähendab keskkonna jalajälge veelgi. 

Ei tasu karta, kui põletad parafiini- või aroomiküünlaid vaid aeg ajalt – kahjulikult võib mõjuda eelkõige tihe ja järjepidev kasutus. Tähtpäeva saabudes süüta küünlad ja naudi õdusat kodust atmosfääri – lisaks mõnusa meeleolu loomisele on küünlad ka suurepärased sisustuselemendid!