Korterites elavate linlaste jaoks on rõduaia loomine sageli ainus võimalus, et viia täide oma aiandusunistused ja kasvatada kodus maitse- või ilutaimi. Selleks ei ole tarvis palju ruumi – vaja läheb vaid kannatlikkust ja põhjalikke eelteadmisi. Teeme selgeks, millised on kõige suuremad vead, mida tehakse rõduaia hooldamisel. 

Valed tingimused taimede kasvamisel

Iga taim vajab kasvamiseks erisuguseid tingimusi, mistõttu tuleb enne istutama asumist teha endale selgeks, millised taimed sobivad sinu rõdule kõige paremini. Taimede valimisel peaks lähtuma rõdule paistva päikesevalguse hulgast ja piirkonna kliimatingimustest.

Rõdule jõudva päikesevalguse hulk sõltub sellest, mis suunast päike paistab. Lõunapoolne rõdu saab päikesevalgust kõige enam, samas kui põhjapoolsel rõdul võib jääda päikesevalgusest puudu.

Vastavalt sellele tuleb teha valik – kas taim, mis armastab ohtralt päikest või eelistab kasvada pigem varjus. Päikest armastavad maitsetaimedest näiteks rosmariin, basiilik, tomat, murulauk, tüümian või sidrunhein ning ilutaimedest kaktused, sukulendid, begooniad ja petuuniad. 

Varjulisemas kohas eelistavad kasvada aga sellised maitsetaimed nagu koriander, till, spinat, pune või münt. Ilutaimedest armastavad varju fuksia, krüsanteem, hortensia ning priimula.     

Liiga palju või vähe vett 

Iga taim vajab kasvamiseks vett, kuid tasub teada, et kõigil taimedel on selles osas erinevad vajadused. Üks nõuab rohkem kastmist, samal ajal kui teisele piisab ühest kastmisest mitmeks päevaks. Kui kipud taime üle- või alakastma, võib juhtuda, et taim sureb. Seetõttu peab kastmine olema mõõdukas – uuri järgi, kui tihti ja millises koguses vett vaja läheb. 

Väldi sünteetiliste väetiste kasutamist

Ainuüksi kastmisest ja päikesevalgusest alati ei piisa – kui soovid, et taimed kasvaksid suuremaks ja lopsakamaks, tuleks kasutada ka väetisi. Kuigi on teada, et väetise kasutamisel paraneb mulla viljakus ning suureneb saak, peab olema ettevaatlik sünteetiliste väetistega. Need on küll taskukohased, kuid võivad tekitada rohkem kahju kui kasu. Enne väetise ostmist tuleb teha kindlaks, kas see on orgaaniline või mitte.

Väetisena saab muuhulgas kasutada ka komposti või hästi mädanenud sõnnikut. Töödeldud orgaaniliste väetiste hulka kuuluvad veel foolhape, aminohapped ja vetikaekstraktid. Orgaanilisteks väetisteks on ka näiteks ensüümiga lõhustatud valgud ja haljasväetis. Pea meeles, et väetisi tuleb hoida tingimustes, mis tagavad nende ohutuse inimeste ja loomade elule ja tervisele.

Jäta taimedele kasvamiseks piisavalt ruumi 

Kui soovid, et sinu aiandusprojekt edukalt õnnestuks, tuleb anda taimedele kasvamiseks parajas koguses ruumi. Enamasti kipuvad probleemid tekkima siis, kui taimi asutakse kasvatama seemnetest.

Seemneid külvates peab mõtlema läbi ja arvestama, kui suureks taim kasvab. Kui oled juba konteinerisse või potti liiga palju seemneid külvanud, saad need koos mullaga ümber tõsta. Kui taimel ei ole kasvamiseks piisavalt ruumi, jääb ta nõrgaks ning väikeseks. Rääkides maitse- ja söögitaimedest, väheneb ruumipuuduse tõttu ka saagikus.  

Ära unusta harvendamist

Selleks, et sinu taimed kasvaksid võimalikult lopsakaks ja tugevaks, tuleb teha selgeks, milliseid taimi on vaja harvendada. Kõige sagedamini kiputakse tihedalt külvama just peeneseemnelisi taimi, nagu till või salatid. 

Sellistel juhtudel tuleb kindlasti taimi hiljem harvendada, sest tihedalt kasvavad taimed on nõrgad ning tihti kimbutavad neid ka erinevad haigused või kahjurid. Tuleb pidada ka meeles, et kui harvendamisega hilineda, jõuavad taimed juba kas välja venida või muutuda nõrgaks, mille tõttu väheneb saak.  

Harvendama võid asuda siis, kui taimedel on ilmunud esimesed pärislehed. Tegelikult saab harvendada taimi juba siis, kui neil on veel idulehed, kuid see on ebamugav, mistõttu tuleks oodata, et lehed suuremaks kasvaksid. Ajal, kui taimel on tekkinud juba neli kuni viis pärislehte, peaks harvendus juba tehtud olema.