City Kliima blogi

Kasulik teada: kas õhk-õhksoojuspump võib kodus töötada aasta läbi ja ööpäevaringselt?

Õhksoojuspumpasid kohtab Eesti kodudes üha sagedamini ja selle põhjus on väga lihtne.

Kütteseadmena on need kuluefektiivsed, lihtsad kasutada ja vastupidavad. Samuti pakuvad õhk-õhk-tüüpi kuumematel päevadel jahutust, mis kesk- ja elektriküttega on võimatu.

Selleks, et õhksoojuspumpa optimaalselt kasutada ja et tema tööiga oleks võimalikult pikk, tasub teada teatud tööpõhimõtteid. Järgnevalt leiabki nõuandeid õhk-õhksoojuspumba kasutamise kohta.

Õhksoojuspump kui kiire lahendus ruumide soojendamiseks

Õhksoojuspump koosneb kahest suurest osast, mis on omavahel ühendatud – seadme välisosa, mis kinnitatakse maja kõrvale või seina külge, ning siseosa, mis paigaldatakse köetava ruumi seinale või lakke.

Koduelanikud puutuvad enim kokku seadme siseosaga, mis vastavalt vajadusele kannab ruumidesse sooja või jahedat õhku. Välisosa paigaldatakse reeglina hoone kõige vähem nähtavale küljele, kus see võimalikult vähe silma (ja kõrva) riivab.

Õhksoojuspumba siseosa juhtimine käib üldjuhul juhtpuldist ning paljude uuemate seadmete puhul ka nutitelefonist. Just sealt saab kasutaja valida temperatuuri, ventilaatori suunda ja tugevust ning ka seda, kas õhksoojuspump peaks parasjagu ruume kütma, jahutama või lihtsalt kindlat temperatuuri hoidma.

Õhksoojuspumba kui kütteseadme heaks omaduseks on kiirus. Olukorras, kus inimene on kodust mitu päeva eemal viibinud ja ruumid on selle aja jooksul maha jahtunud, saab õhksoojuspumba abil toad kiiresti sooja õhuga täita. Selleks võib kütteseadme julgelt täisvõimsusel puhuma panna, kuni soovitud temperatuur on saavutatud.

Pikaajaline kasutamine

Lisakütteseadmena sobib õhksoojuspump tubade kiireks jahutamiseks ja kütmiseks hästi. Üha levinum on aga õhksoojuspumba kasutamine hoone peamise kütteseadmena, mis tähendab, et seade peab ööpäevaringselt tube soovitud temperatuuril hoidma. Kütmise puhul räägime peamiselt sügis- ja talveperioodist.

Kõige lihtsam ja tegelikult ka õigem on õhksoojuspumpa kasutada ööpäevaringselt. Kui koduomanik tunneb sügisel, et nüüd võiks kütteseadme sisse lülitada, siis tulekski endale sobiv temperatuur paika panna ja lasta seadmel seda automaatselt hoida.

Kui hakata seadet pidevalt sisse-välja lülitama, võib tulemuseks olla hoopis suurem küttekulu, sest vahepeal jõuavad ruumid jahtuda ja pump peab vajaliku temperatuuri uuesti saavutamiseks suuremal võimsusel töötama.

Kuigi tänased õhksoojuspumbad suudavad automaatrežiimil kogu külmaperioodil väga edukalt vastavalt välistemperatuuri kõikumistele sisekliimat kontrollida, peaks kasutaja sobivat režiimi valides arvesse võtma ka teisi küttelahendusi, mis kodus olemas.

Nimelt, kui õhksoojuspump on kasutusel koos teiste kütteseadmetega ja on seadistatud täielikult automaatrežiimis näiteks 22-kraadist temperatuuri hoidma, siis kamina, radiaatori või muu kütteallika kasutamisel võib sisetemperatuur kerkida soovitust kõrgemaks.

Tulemuseks võib olla see, et ühes toas radiaator soojendab ruume ja teises toas seade hakkab jahutama. Seetõttu on parem valida konkreetne režiim, millega seade peab töötama. Olgu see kütmine, jahutamine või kuivatamine. Sedasi on kasutajal kindlus, et kütteseade teeb seda, mida talt oodatakse.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.