City Kliima blogi

Õhksoojuspumpade seadustamine ehk kuidas kliimaseadet paigaldades trahve vältida?

Pilt on illustreeriv.Foto: Shutterstock.

Õhksoojuspump on hea abimees kodu kütmisel. See aitab säästa küttekuludelt ning teeb elu mugavamaks. Oluline on aga teada, et õhksoojuspumba ostmine erineb igapäevaste koduseadmete soetamisest. Et seda edukalt teha, on kasulik olla kursis kehtivate nõuetega. 

Kuna õhksoojuspumba paigaldamise näol on tegemist elamu ümberehitamise, tehnosüsteemi muutmisega, siis on vaja selleks koostada projekt ning esitada kohalikule omavalitsusele ehitusregistri kaudu ehitusteatis.

Ehitusprojekt ja vajalikud tegevused

Ehitusprojekt koosneb tiitellehest, sisukorrast (koos jooniste loeteluga), seletuskirjast, asendiplaanist ning joonistest. 

  • Tiitelleht — siia kirjutatakse objekti aadress, soovitud tegevus, koostaja ja taotleja nimed koos allkirjadega ning projekti koostamise kuupäev.
  • Seletuskiri — siin kirjeldatakse hoone asukohta ja seda, kuhu soovitakse õhksoojuspump paigaldada. Seletuskirja lõppu lisatakse koostaja nimi, allkiri ja kuupäev. 
  • Asendiplaan (1:500 või 1:1000) — siin märgitakse ära hoone asukoht ning tähistatakse koht, kuhu soovitakse paigaldada seadme välisagregaat. 
  • Joonised — jooniste osa peab sisaldama korruste põhiplaani, katuseplaani ja tehnoruumi joonist ning hoone vaateid. Joonistele märgitakse vajalikud mõõtmed. Jooniste kirjanurka kirjutatakse jooniste koostaja nimi, allkiri, kuupäev, joonise nimetus ja objekti aadress. 

Lisaks peab ehitusprojektis kirjas olema kõigi kinnistu kaasomanike nõusolekud või korteriühistu juhatuse liikme nõusolek.

Kui projekt on kohalikule omavalitsusele esitatud, saab õhksoojuspumba paigaldaja hakata seadet projekti järgi paigaldama. Pärast ehitustööde lõppu tuleb esitada kasutusteatis. 

*Miljööväärtusliku hoone puhul tuleb luba hankida ka Muinsuskaitseametist. Sõltuvalt projektist saab koostöös Muinsuskaitseametiga leida sobiva lahenduse. 

Mis saab, kui õhksoojuspump jääb seadustamata?

Kuna seadustamata õhksoojuspumpasid on Eestis palju, siis on hakatud neid järjest rohkem kontrollima ning ebaseaduslikult paigaldatud pumpade eest tegema ettekirjutusi ja trahve.

Põhjusi selle probleemi tekkimises on mitu. Esiteks puudub paljudel inimestel teadmine sellest, et õhksoojuspump pole harilik kodumasin, vaid see on kütteseade. Teisi hirmutab liigne paberimajandus ning loodetakse sellele, et keegi ei kontrolli. Mõnel juhul on inimestel maja remontides nii palju tegemist, et dokumentide korda ajamine jääb ära ajanappuse tõttu. 

Omavoliliselt paigaldatud õhksoojuspump võib komplikatsioone tekitada siis, kui soovitakse kinnisvara müüa. Näiteks inimene, kes tahaks teie kodu osta, ei saa selleks laenu võtta, kui õhksoojuspump ei ole ehitisregistrisse kütteelemendina sisse kantud.

Nii tuleb hakata soojuspumpa tagantjärele registrisse kandma. See aga võtab aega, mistõttu võib kinnisvara müük jääda teadmata ajaks venima ning ostjal võib vahepeal huvi asja vastu kaduda.

Seadustamata soojuspump võib probleeme tekitada ka siis, kui maja- või korteriomanik soovib saada pangast laenu ümberehitustöödeks.

Kui oled parajasti planeerimas või kavatsed tulevikus hakata küttesüsteemi vahetama, siis võta ühendust City Kliima OÜ meeskonnaga, et leida parim lahendus.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.