Control4 koduautomaatika blogi

Ideaalne nutikodu – märkamatu ja kasutaja järgi kohandatud nagu rätsepatöö

Ideaalne nutikodu lahendus peab olema nii loomulik, et seda märgatakse vaid siis, kui midagi on korrast ära ega tööta harjumuspäraselt.Foto: Shutterstock

Mida tarkus või nutikus nutikodu puhul täpsemalt tähendab, on jäänud paljudele pisut selgusetuks. Väga lihtsustatult on see erinevate süsteemide koostöö, mis tagab kasutajale suurema mugavuse, kokkuhoiu või mõne muu eelise.

Kui näiteks vee või elektri säästmisest saadud kokkuhoid kõrvale jätta, on peamine targa kodu kasutamise eesmärk luua loomulik ja märkamatu olukord. Võrdluseks – kui autosse istudes süttib sõitjateruumis valgus, on see nii harjumuspärane, et seda märgatakse vaid siis, kui süsteem ei tööta ja tuli ei sütti. 

Sama peaks kehtima ideaalse nutikodu kohta – stsenaariumid, mille alusel süsteem toimib, peavad olema kasutaja järgi kohandatud nagu rätsepatöö, aga mis veel olulisem, kõik süsteemi osad peavad moodustama ühtse terviku. Nagu mis tahes süsteemis, algab ka nutikodu kasutajakogemus disainist, planeerimisest ja tööst kasutajaga. 

Millest alustada?

Esmalt tuleks mõelda, kas hakkad olemasolevat korterit või maja nutikamaks tegema või hoopis alustad uue ehitamist? Kindlasti mõtle eelarvele: summa suurusest sõltub, kas jõuad päris nutikodu tasemele või jääb asi kodukootuks. Järgmiseks planeeri see, missuguseid süsteeme soovid kasutada (multimeedia, valgustus, küte) ning kas mingi osa sellest on juba n-ö nutikas ning kas midagi on ehk juba olemas.

Keerukam osa planeerimisest on erinevate süsteemide koostöö tagamine – hea keskse süsteemita võib see kahjuks olla isegi võimatu. Asja keerukus peitub selles, et iga seadme looja on mõelnud selle funktsionaalsusele ning ühildumist teiste seadmetega ei ole üldjuhul seatud prioriteediks. Isegi kui vastav protokoll on avalik, võib kasutaja leida end tihti olukorrast, kus ühe seadme teisega sidumiseks on vaja näiteks hoopis kolmandat seadet.

Missugune on lahendus juhul, kui seadmed omavahel ei ühildu? Lihtsaim on siis valida professionaalne keskseade, näiteks Control4. Võimalusel võiks kasutada kaabliga võrguühendust. Juhtmevaba ühendust tasub eelistada vaid olukorras, kus ei ole muud võimalust. 

Jalgratast ei maksa leiutama hakata 

Kui on soov muuta korteris üks pirn nutikaks, ei ole tõesti vaja liigselt muretseda ja ilmselt saab sellega hakkama peaaegu igaüks. Mida teha aga olukorras, kus küttesüsteem on ühelt, teler teiselt ning audiosüsteem kolmandalt tootjalt? Segaduse muudab veelgi suuremaks olukord, kus pole täpset infot, missugused on seadmete võimalikud suhtlusprotokollid ning on vaja teha pikk eeltöö, et saada aru, milline seade ja kuidas suudab teisega koostööd teha ja mida on vaja, et koostöö toimima saada.

Just eeltoodud põhjustel tasub targa kodu planeerimisel appi kutsuda spetsialist – ise tehes tuleb paratamatult tegeleda jalgratta leiutamisega. Neil, kes on valdkonnas kogenud, on aga kogu info ja vajalikud teadmised olemas.

Spetsialist saab aidata nutikodu täpsemaks planeerimiseks kõik asjaolud läbi mõelda ning teab, mil moel soove täita ning kas kõike soovitut üldse on võimalik teoks teha.

Valdkonna asjatundja oskab aidata süsteemi läbi mõelda nii, et vajadusel saaks sellele osi lisada või neid välja vahetada.

Igaühele oma rätsepalahendus

Järgmine samm on kogu idee sidumine tervikuks nii, et kõik oleks töökindel, turvaline ja tagaks seeläbi parima võimaliku kasutajakogemuse. Sellist nutilahendust, mis oleks kohe valmis ja kõigi jaoks ideaalne, ei ole olemas. Iga kasutaja ja olukord on unikaalne ja peab saama konkreetse kasutaja soovide põhjal täiesti omanäolise lahenduse.

Küsimus ei ole siin mitte ainult erinevates maitsetes, vaid kogu kodu kasutamise kogemuses, sest kui kasutada universaalseid lahendusi, siis just täpselt selle saabki – universaalse lahenduse ja kogemuse, mis aga ei pruugi olla igaühele parim. 

Keskseade vali hoolikalt

Ilmselt tekib paljudel küsimus, miks mitte korv Amazonis nutividinaid täis laduda, kõikvõimalikud asjad kohale tellida ning kodu jupikaupa nutikaks teha. Jah, see pole võimatu ja paljud on oma kodudes nii teinud. Selle lahenduse juures võib kõik toimida, aga puudub paindlikkus süsteemidevahelise koostöö ja parima kasutajakogemuse saamiseks.

Lihtne näide on seadistada öölamp tunni jooksul valgust reguleerima näiteks 100%-lt 30%-le ja hommikul vastupidi 100 peale, kui äratuse aeg läheneb, ning seda kõike siis, kui väljas on pime. Kõik lihtsamad koduautomaatika süsteemid seda ei suuda, kui aga hankida piisavalt hea keskseade, on see tehtav. 

See tähendab, et tähtis on läbi mõelda, missuguste seadmetega komplekti kokku paned. Kas ja kuidas on seade juhitav üle võrgu, kas seda saab teha IR- ehk infrapuna juhtpuldiga või hoopis spetsiaalse kontrollpordi kaudu (näiteks RS232). Arusaadavalt võib olla vaja ühendada kokku erinevad seadmed ja tagada nende koostöö, mis aga eeldabki Control4-laadset keskseadet, millel on olemas vajalik tarkvara, et juhtida kõiki seadmeid.

Ühendused, nagu mainitud, on õigem uue süsteemi projekteerimisel lahendada kaabliga. Juhtmevabade lahenduste peamine miinus on võimalik ühenduvusprobleem, mis tekib kas saatja või vastuvõtja signaali edastamise tõrgetes, mis võib olla tingitud erievatest probleemidest, näiteks teiste seadmete häiriv signaal. 

Millisel hetkel on nutikust vaja?

Kui on paigas idee, kuidas ja mida kuskilt seadmest mängima pannakse ning millise toa millises teleris või kõlaris valitud film või muusika mängib ja kus süttivad tuled, on vaja läbi mõelda, millal see juhtub.

Üks variant on, et näiteks alati läheb mingi tule lülitamisel või muu seadme kasutamisel tööle ka teatav stseen targas kodus. N-ö ajastatud stseenid on võimalus panna kodus tööle erinevad süsteemid. Et kasutajakogemus saaks hea, peavad need aga olema kasutajate jaoks loogilised ja väga põhjalikult läbi mõeldud.

Silmas tuleks pidada, et mida keerulisem on süsteem, seda rohkem on vea tekkimise võimalusi. See tähendab, et tuleb hoolega läbi mõelda, kuidas vigu vältida, ning anda ka kasutajale selge info, mis kuskil toimub – ka see on osa süsteemi disainist ning parim lahendus saab valmida vaid koostöös spetsialistiga. 

Mida on vaja, et luua tõeliselt nutikas nutikodu

Kui kõik toimib, on reaalsus see, et peale häälkäskluse “Alexa” või “Siri” on kodus väga tihti ka olukordi, kus mingit seadet või stseeni on vaja juhtida omal käel. Nutitelefoni kasutamine on mõnel juhul hea valik, aga mida teha siis, kui peres on mitu liiget või kui telefon on tühi või maha ununenud?

Muidugi saab alati minna juurte juurde ja juhtida iga seadet tema enda juhtpuldiga, kuid tegelikult on see kogu eeltöö ja kasutajakogemuse mõttes ilmselge läbikukkumine. Aga ka siin on olemas rohi.

Näiteks saab teatavad stseenid tööle ka füüsiliste lülitite abil. Nii saab juhtida valgustust, lukke, seadmeid ka tavaliste nuppudega, mis asuvad sobivas kohas käeulatuses. Kui aga rääkida keerukamatest seadmetest, siis näiteks Control4 puhul on võimalik kogu kodu juhtida ka ühest eraldiseisvast puldist, mis toimib miniarvutina. Lisaks sellele, et miniarvutist saab kõike juhtida, toimib seade ka näiteks digiboksi puldina. 

Seega – et luua tõeliselt nutikas nutikodu, on vaja head keskseadet koos korraliku juhtsüsteemiga,  põhjalikku planeerimist, konsulteerimist väärt spetsialistiga ja muidugi kvaliteetset teostust. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.