Sul on elektriauto ja sa lähed sõbrale maale külla. Ha! Näed, et punane pistik, aga laadida ei saa. Saab ikka! Igast pesast, kus vool sees, saab autot laadida. Peab lihtsalt olema õige varustus ja aku ongi alati täis.

Igal elektriauto omanikul on oma laadimiskaablid kaasas ja seda väga lihtsal põhjusel – nii on sõit muretum. Elektrit on üldjuhul igal pool ja kui oled ennast varustanud pisut paremini, ei jää sa särtsu taha kunagi pidama. 

Kodulaadija mugavuseks on mõistagi see, et laadija on kaabliga seinal ja koju jõudes ei ole vaja teha muud, kui pistik autoga ühendada. Autoga kaasasõitev kaablivalik tehakse vastavalt sõidukile, kuna kuni 22 kW laadijates määrab laadimiskiiruse autosisene laadija.

Kui autos on 11 kW 3-faasiline laadija, piisab just sellisest kaablist. Kui autosisene laadija on vaid 1-faasiline, nagu näiteks pistikhübriidide puhul, siis piisab ka 16 A 1-faasilisest kaablist. Alati võid ka kangema variandi autosse panna ja osta näiteks 3-faasilise 32 A laadimiskaabli.

Avalikke keskmise kiirusega laadijaid, kus laadimiskaabel puudub, on väga palju ja oma kaabel annab kindluse, et saad alati lähimas (AC) laadijas laadida. Sellest hoolimata toimub valik ennekõike vastavalt autole.

Millest sõltub elektriauto laadimise kiirus?

Laadimise kiirus sõltub kolmest komponendist: laadijast, selle võimsusest ja autost endast. 

Laadides keskmisega kiirusega, kuni 22 kW laadijas määrab laadimise kiiruse autosisene laadija. Kui 22 kW laadija annab välja 3 faasi pealt maksimaalselt 22 kW ehk umbes 100 km tunnis, aga autol on ühefaasiline 3,6 kW laadimine, laeb auto siiski umbes 20 km tunnis.

Kiirlaadijas laetakse autot alalisvooluga ja seega liigub vool otse auto akusse. Enamus autosid suudavad laadida vahemikus 50-100 kW ehk umbes kuni 200 km tunnis. Antud näite juures 150 kW laadija kiirust juurde ei anna, kuna auto pole suuteline üle 100 kW vastu võtma, küll aga on meil juba turul EV-sid, mis suudavad laadida enam kui 150 kW võimsusega ja see tähendab, et ultrakiiretes laadijastes tankides ei jõua käia kohvigi auostmas, kui aku juba täis.

Mõni targem elektriauto (näiteks Tesla) kontrollib enne laadimise alustamist ka vooluringi kvaliteeti. Kui maandus on kehv või üldse puudub, siis auto laadima ei hakka – seda eelkõige turvalisuse huvides.

Ennemuistsel ajal oli elektriauto omanik suuteline pistikupesa juba kaugelt märkama, olenemata kas see on valge, sinine või punane. Tal oli ka hea kuulmine – 3-faasiline kreissaag kostus temani päris pika vahemaa tagant ja kui akus voolu vähe, siis 3 faasi on ikka palju parem kui 1.