Kui igapäevaselt elektriautot kodus laadida, siis võib eraldi laadimiskaabli vajadus sootuks ununeda. Kuid on olukordi, kus kaabel on hädavajalik. Mitte ainult tavaline laadimiskaabel vaid ka laadimisadapter, mis sobitub iga voolupesaga. Tegelikult saab autot laadida igast pistikupesast, kus elektrivool sees on. Peab lihtsalt olema õige varustus.
Kodulaadija kasuks räägib mugavus. Laadija on kaabliga seinal ja koju jõudes tuleb vaid pistik autoga ühendada. Laadijat saab targalt juhtida ning mõõta igat laetud kilovatti.
Laadimiskaabel on standardne, mis sobib elektriauto iga poolkiire kuni 22 kW laadijaga ühendamiseks, millel ei ole laadimiskaablit. Üldjuhul on standardiks type2 pistikud, kuid vanematel Jaapani autodel ka type1. Pistikhübriidil ja 1-faasilistel autodel on sobiv 16 A kaabel. Elektriautodel, millel 3-faasiline pardalaadija, on mõistlik 32 A kaabel, mis laseb rohkem võimsust läbi ja ei kuumene nii lihtsalt üle.
Avalikke keskmise kiirusega laadijaid on palju ja enamikel neist laadimiskaabel puudub.
Laadimisadapter aga adapteerub sõna otseses mõttes saada oleva võimsuse ja pistikuga. Olgu tööstusvoolu pistik või seinapistik. Tuleb vahetada otsik, seadistada nuppu vajutades õige laadimisvõimsus ja saab otseselt laadida igast pistikupesast kus vool sees.
Millest sõltub elektriauto laadimise kiirus?
Laadimise kiirus sõltub kolmest komponendist: laadijast, selle võimsusest ja autost endast.
Laadides keskmisega kiirusega (AC) laadijas, määrab laadimise kiiruse autosisene laadija. 22 kW laadija annab välja maksimaalselt 22 kW ehk umbes 100 km tunnis, aga kui autosisene laadija on ühefaasiline 3,6 kW, laeb auto siiski umbes 20 km tunnis. Enamus autodel on sisseehitatud laadija 11 kW, millega saab täisvõimsusel laadida ca 50 km teekonda tunnis.
Kiirlaadijas laetakse autot alalisvooluga ja vool liigub otse auto akusse. Enamik autosid suudavad laadida vahemikus 50–100 kW ehk umbes kuni 200 km tunnis. Antud näites 150 kW laadija kiirust juurde ei anna, kuna auto pole suuteline üle 100 kW vastu võtma, küll aga on meil juba turul EV-sid, mis suudavad laadida enam kui 150 kW võimsusega ja see tähendab, et ultrakiiretes laadijates tankides ei jõua käia kohvigi ostmas, kui juba on aku täis.
Mõni targem elektriauto (näiteks Tesla) kontrollib enne laadimise alustamist ka vooluringi kvaliteeti. Kui maandus on kehv või üldse puudub, siis auto laadima ei hakka – seda eelkõige turvalisuse huvides.
Head laadimist hea kaabliga. Head kaablid leiad aga siit.
