Elektriautode pealetung on teema, mis on viimastel aastatel üha rohkem ja rohkem inimeste tähelepanu pälvinud. Praegusel hetkel on kõvasti kõneainet tekitanud just nimelt nende autode laadimine ja sellega seonduv.
Kes natukenegi asjaga kursis, teab, et elektriautode laadimine ei pea ilmtingimata toimuma avalikes jaamades, vaid on täiesti võimalik ka kodus. 80% laadimistest tehaksegi kodus või töökohal kuni 22kW poolkiiretes laadijates.
Ent kas laadija on võimalik paigutada ka näiteks kortermajja ja kui keeruline see üldse on?
Iga lahendus vajab eri lähenemist
Kortermajad on erinevad ja asuvad ka väga erinevates kohtades, mis tähendab, et sellist ühest lahendust tegelikult ei olegi.
“Kui aga näiteks lähtuda olukorrast, kus kortermajal on oma parkla või lausa garaaž ning igal korteril ka parkimiskohad paigas, pole seal midagi keerulist,” selgitab Vonk Technologies arendus- ja tootejuht Kudres Lääts.
Kudrese sõnul võtab laadija paigaldamine kortermajja keskeltläbi 1-4 nädalat. Tegevuskava koosneb projekteerimisest, vajalike kaablite vedamisest ning laadijate paigaldamisest soovitud kohta.
Oluline on elektriliitumine
Kortermajja laadijat paigaldades tuleb kindlasti lähtuda sellest, milline on hoone elektriliitumine ehk kui suur on peakaitse ja majaelanike igapäevane tarbimine.
Ent siinkohal tuleb meeles pidada, et valdavalt toimub laadimine öösiti ja seega on enamus maja tarbimisest maas. See tähendab, et kindlasti ei ole vaja kohe hakata kortermajja lisaampreid juurde tellima.
Isegi siis, kui peakaitse on nii-öelda “piiri peal” tegelikule tarbimisele, saab dünaamilise laadimise abil seadistada laadimine nii, et kõik maja elanikud saavad oma tavaelu häirimata elada ning ka auto laetud.
Tarbijakaitse lisab siia juurde, et kui laadija paigaldamine puudutab korterelamu kaasomandisse kuuluvaid osi (näiteks ühiskasutuses olev elektripaigaldis, korteri peakaitsme amperaaži muutmine jne), on vajalik korteriühistu nõusolek.
Sealjuures tuuakse veel välja, et ehitusseadustiku lisa 1 ja 2 kohaselt peab elektriauto laadimistaristu rajamiseks esitama ka ehitusteatise ja kasutusteatise.
Milline laadija soetada?
Laadijat valides tuleb eeskätt arvestada sellega, mis on sinu sõiduki laadimisvõimekus. Siiski on valdav osa elektriautodest üsnagi sarnased enda omadustelt.
Universaalne valik on näiteks 3-faasiline 11 kW laadija. Selline laadija on ka rohkem tulevikukindel ja annab piisava kiiruse ka uutele autodele, mille akupakk on mõnevõrra mahukam ning sõiduulatus pikem.
11 kW võimekusega laadija suudab sõidukile anda ligi 50 kilomeetrit sõiduulatust tunnis. Seda muidugi juhul, kui kõik 11 kW korraga saadaval. Nagu juba eelnevalt mainitud sai, toimub laadimine peamiselt öösiti, mistõttu on vajadusel aega laadida ka pikemalt.
Kudres toob välja, et kui laadimine ei toimu (valdavalt) tühja akuga ja sõiduk laetakse maksimaalselt 80%-ni, katab öine särtsu andmine kenasti inimeste igapäevased vajadused ära.
Statistika kohaselt sõidab keskmine inimene kaheksa kilomeetri pikkuseid otsi ning päevas kokku umbes 35 kilomeetrit. Selle statistika kohaselt saab inimene enda sõidud tehtud ka siis, kui autot laetakse nädalas üks kuni kaks korda. Kuna tegu siiski keskmise näitajaga, ei kehti need numbrid iga inimese kohta, sest kõikide vajadused on erinevad.
Kui palju tuleb kodulaadija eest välja käia?
Mis aga maksab üldse ühe laadija paigaldamine? Kudres nendib, et jällegi on kindlalt vastust üsnagi keeruline anda. Suuresti oleneb hind laadija ja asukoha eripäradest, ent Kudrese sõnul jääb see keskmiselt vahemikku 500-1500 eurot.
Viimases numbris on sisse arvestatud ka juba standardpaigaldus. Lisaks on tegu niinimetatud targa laadijaga, mida juhib süsteem ja mis on võimeline iseseisvalt käima börsilt elektrihindu vaatamas.
