Valvekaamerad on nutikamad kui kunagi varem: kuidas aitavad need kodu veelgi turvalisemaks muuta?

Foto: EZVIZ.

Aina enam on nii ettevõtted kui ka eraisikud hakanud investeerima valvekaameratesse, et tagada kodus või töökeskkonnas suurem turvatunne. Ning mis veelgi parem, need investeeringud ei ole enam teab kui suured – 50 kuni 200 eurot olenevalt kasutusest.

On üldlevinud ütlus, et “üks pilt on väärt rohkem kui tuhat sõna”. Ka turvalisuse tagamisel peab see väide tegelikult paika – kaamerad võimaldavad pidevat ülevaadet toimuvast ning potentsiaalselt hoida ära erinevaid ohtusid.

Mida aga turvakaamerate kohta teadma peaks?

Nutikad kaamerad

Sarnaselt muudele elektroonikaseadmetele, on ka valvekaamerad teinud viimase aastakümnega märkimisväärse tehnoloogilise arengu. 

Uuematele valvekaameratele on lisatud näiteks nutikas liikumisandur, mis tuvastab tänu sisseehitatud tehisintellekti algoritmi abil inimliikumist reaalajas. Kuna mitmetele kaameratega tuleb kaasa ka mobiilirakendus, siis saab paari nupuvajutusega hõlpsasti nutitelefonist jälgida kaamera pilti reaalajas ja ka järelsalvestusi. 

Samuti on võimalik panna rakendus saatma nutitelefoni teavitusi, kui kaamera vaatevälja peaks ilmuma mõni võõras isik. Ent alati ei pea tegu olema võõraga: lisaks saab kaamerale lisada ka spetsiaalse jälgimise režiimi, mis annab jällegi nutitelefonile kohe märku, kui näiteks laps on läinud üksinda värava juurde uitama. 

Kahe aktiivseks kaitseks mõeldud punktvalgustiga on võimalik ka tulesid vilgutada või seadistada vilgutamine inimese liikumise peale. Andes teada, et kutsumata külalist on märgatud ja aeg on lahkuda.

Kvaliteetne ja selge pilt

Teine oluline element kaamera juures on muidugi selle pildi kvaliteet. Teadagi peab turvakaamera olema suuteline tuvastada isikuid või mõnda objekti võimalikult detailselt, mistõttu on ka ülimalt tähtis, et pilt oleks selge.

Päevasel ajal näiteks auto registreerimisnumbri tuvastamine üldjuhul ka muret ei tekita, ent pimedas ja valgustamata piirkonnas võib see kujuneda võimatuks ülesandeks. Sestap on oluline alati jälgida kaamera juures ka seda, kas need ka öösel enda tööd korralikult teha suudavad. 

Näiteks EZVIZ C8C valvekaameral on kolm erinevat öörežiimi, mida oskab kaamera vastavalt olukorrale ise kasutada.

Täisvärvides öörežiim tagab alati värvilise pildi tänu sisseehitatud punktvalgustitele ja professionaalsetele optilistele läätsedele. Mustvalge öörežiim on mõeldud selleks, et säästa mälumahtu. 

Viimaks on nutikas öörežiim, mis vahetab liikumisanduri aktiveerudes automaatselt mustvalgelt režiimilt värvirežiimile. See tähendab, et kui kaamera tuvastab kedagi maja ümbruses uudistamast, lülitab see automaatselt mustvalgelt pildilt värvilisele üle. 

Kas interneti võrgus olevat kaamerat on kergem ka kahjutuks teha?

Kuna tänapäevased kaamerad on enamjaolt ühendatud WiFi võrku, tekib kohe ka küsimus: kas see teeb need ka lihtsamini haavatavamaks “häkkeritele”?

Tõepoolest, internetiühenduses oleva kaamera puhul ei saa kunagi välistada seda, et mõni pädevam tegelane sinna ligi ei saaks. Siiski on võimalik neid kaameraid krüpteerida, mis muudab süsteemile ligi pääsemise tunduvalt keerulisemaks ning tavaline varas sellega hakkama ei saa. Kaamera andmete dekrüpteerimiseks on selleks vajalikud võtmed ainult omanikul. 

Tegelikult on ka krüpteerimata kaamera turvaline. Kaasaegsed kaamerad ei ole avalikus serveris, millele keegi kolmas juhuslikult peale võib sattuda.

Samuti on alati võimalus pilve salvestamise asemel endale soetada mälukaart. Selle valimisel tuleb arvestada kaardi mälumahuga ehk kui pikalt on võimalik salvestada, enne kui mälu täis saab. 

“Sisuliselt võib arvestada järgmiselt: kui salvestatakse kaheksa tundi päevas, siis mahutab 32 GB kaart 12 päeva sisu, 64 GB 24 päeva ning 128 GB 48 päeva,” selgitas Vonk Technologies konsultant Joosep Soorsk.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.