G4S blogi

6 lihtsat soovitust, kuidas kodu vargakindlamaks muuta

Leping turvaettevõttega jäetakse sageli sõlmimata, sest arvatakse, et “aga minult pole ju midagi varastada”. Turvafirma G4S andmetel tungivad vargad kõige sagedamini aga just n-ö keskmistesse Eesti kodudesse. Ja varastada on sealt piisavalt.Foto: Shutterstock

Ilmad lähevad aina soojemaks ja ilusamaks ning kevadsuvi meelitab veetma üha rohkem aega kodust eemal. Sel puhul tuleb aina hoolikamalt mõelda, kuidas kaitsta kodu, kui see seisab tühjana. Toome sinuni viis soovitust, kuidas majapidamist sissemurdjate eest hästi kaitsta. 

Turva uksed hoolikalt 

Kas teadsid, et 34 protsenti sissemurdjatest pääsevad koju läbi kehvasti turvatud ukse? Selle vältimiseks tuleb vaadata üle, kui hästi on kaitstud kodu välisuks ning veenduda, et kodul on nii tugevad ukseraamid kui ka turvalised uksehinged. 

Kui kolid uude kohta, tuleb turvalisuse tagamiseks vahetada välja ukselukud. Nii välistad võimaluse, et kellelgi võõral on koopia sinu koduvõtmest. 

Lisaks tasub veenduda, et uksel oleks kvaliteetne lukk. Sissemurdjatel on erinevad nipid, kuidas odavaid lukke lahti muukida, kuid valides koduuksele kvaliteetsee luku, vähendad võimalust, et vargad sellest jagu saavad. 

Vaata üle ka aknad

Teine kõige sagedasem viis majja sissemurdmiseks on läbi akende. Kodust lahkudes tuleb alati vaadata üle, kas kõik aknad on ikka hoolikalt kinni pandud. 

Soojade ilmade puhul jätavad inimesed akna tihti ööseks lahti, kuid see suurendab oluliselt riski, et sissemurdja seda võimalust ära kasutab. Seetõttu on soovituslik tuulutada tubasid siis, kui oled ise kohal ning kodust väljudes tasub aknad alati kinni panna.

Kindlasti tuleks vaadata üle, millises seisukorras on sinu koduaknad, sest katkistest või pudedaks muutunud aknaraamidest on sissemurdjatel üsna kerge jagu saada. 

Ära tee ilmselgeks, et oled kodust eemal

Murdvargal on palju lihtsam siseneda sinu koju siis, kui kedagi kodus ei ole. Mitmetel juhtudel on sissemurdjad saanud infot inimeste äraolekust sotsiaalmeediast ning seda võimalust ära kasutanud. Seetõttu ei tasu kogu maailmale kuulutada, kui oled sõitnud puhkusereisile või kellelegi pikemaks ajaks külla, eriti, kui sinu postitused on avalikud ja kõigile nähtaval. 

Samuti tuleks kodust pikemaks ajaks lahkudes tühistada ajalehetellimused või lasta need heal tuttaval või naabril kokku koguda. Nii ei anna postkasti kuhjunud ajalehed kurjategijatele märku, et kodu on parasjagu tühi.   

Hoia maja ja aed valgustatuna

Paljud sissemurdjad tegutsevad pimeduse varjus, sest nii saab jääda võimalikult märkamatuks. Kui paigaldad enda aeda liikumisanduriga töötava valgustuse, ehmatab see vargaid ja teavitab naabreid liikumisest aias. ET naabrid teaksid valvsad olla, peaksid neid enda äraolekust kindlasti teavitama. 

Samuti on kasulik investeerida vähese energiatarbega automatiseeritud valgustusse, mis süttib intervalliga. See jätab mulje, nagu oleks sinu kodu hõivatud ka siis, kui ise eemal viibid. 

Hoia võtmeid kindlas kohas

Võid küll arvata, et sinu varuvõti on ukse- või taimepoti all ohutus paigas, kuid sissemurdjad on enamasti kõigist levinud peidukohtadest vägagi hästi teadlikud ning leiavad peidetud võtme lihtsa vaevaga üles. 

Tasub teada, et kindlustusfirmad võivad teatud juhtudel keelduda kodukindlustuse maksmisest, kui sissemurdmisest ei ole nähtavaid märke, nagu lahti muugitud uks või lõhutud aknad, mistõttu tuleb välistada, et vargad sinu võtmed mingil moel üles leiaksid. 

Valveteenus annab turvatunde

Muidugi tagab turvalisuse ka see, kui oled sõlminud lepingu turvafirmaga. Mõne aasta eest avaldatud Kantar Emori koduvalve kasvupotentsiaali uuring ütleb, et oma kodu kaitstust sissemurdmise ja varguse riski eest hindavad Eesti koduomanikud üldiselt rahuldavaks või heaks ning erinevate turvavahendite kasutamisel on positiivne mõju sellele hinnangule.

Kõige rohkem suurendab kindlustunnet valveteenuse kasutamine. Paraku jäetakse leping turvaettevõttega sageli sõlmimata lootuses, et ehk minuga ei juhtu. Või arvatakse, et “aga minult pole ju midagi varastada”.

Turvafirma G4S andmetel tungivad vargad kõige tihedamini just n-ö keskmistesse Eesti kodudesse. Ja varastada on sealt piisavalt – pikanäpumeeste saagiks langevad väärisesemed, ehted, kodutehnika jms “tavalisena” tunduvad esemed. Esmapilgul tühisena tunduv kahju võib tegelikult ulatuda tuhandetesse eurodesse. Rääkimata vastikust tundest, et keegi on su asjades sobranud ning elamise segi pööranud.

Koduvalve teenus algab 23 eurost kuus. Selle raha eest on kodu ööpäevaringselt juhtimiskeskuse valve all, häire korral sõidab vajadusel kohe välja patrull, kes omanikku olukorrast teavitab ja vajadusel ka politsei või päästeteenistuse välja kutsub. Kui häire on tekitatud kogemata, saab selle minuti jooksul salasõnaga tühistada.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.