G4S blogi

Äikesetorm: kuidas mõjutab pikne elektri- ja valveseadmete tööd?

Äikesetormi näitel on tegu vägagi vaatemängulise loodustiihiaga, ent samaaegselt on see ka elule ning varale ohtlik nähtus.

Just seetõttu paigaldatakse hoonetele piksekaitsesüsteeme, mis küll ei anna sajaprotsendilist garantiid tabamuste vältimiseks, kuid vähendavad selle toimumise riski väga tugevalt.

Mida piksekaitse täpsemalt teeb ning kuidas see kodu- ja turvaseadmete töötamist mõjutab?

Mida teeb piksekaitse?

Piksekaitse ülesandeks on hoonet kaitsta seda potentsiaalselt tabava välgu eest ning see koosneb välis-ja sisekaitsesüsteemist.

Väline süsteem koosneb täpselt paigutatud varrastest ning allaliikudest, juhtides välgutabamuse maandava toimega pinnasesse. Piksevardaid ei ole kunagi ainult üks, vaid mitu.

Sisemine piksekaitsesüsteem koosneb peamiselt liigpingepiirikutest, mis kaitsevad elektriseadmeid ning masinaid. Tihtipeale paigaldatakse need elektrikappidesse.

Enne piksekaitse ehitamist tuleb hinnata ka asukohta ning välgutabamuste võimalikkuse tõenäosust. Kõige suuremas riskigrupis on savise, liivase ning lageda taeva all paiknevad majad. 

Paigaldaja otsimisel veendu pädevuses

Piksekaitset tuleks kontrollida keskeltläbi kahe kuni nelja aasta tagant. Paigaldama peaksid seda sealjuures tulema vastavate sertifikaatide ning kogemustega inimesed või ettevõtted, sest valesti paigaldatud piksekaitse võib viia tulekahju või muusuguse kallihinnalise kahjustuseni.

Enne teenuse tellimist tasub uurida paigaldaja tausta, varasemat kogemus ja millise väljaõppega on ettevõtte töötajad.

Rikkeid võib põhjustada ka kaugemal lööv äike

Inimeste seas on levinud suhtumine, et piksetabamuse tõenäosus on võrdeline lotovõidu saamisega, mispärast ei pöörata ohule alati piisavalt tähelepanu.

Isegi kui majale on paigaldatud piksekaitse, on levinud soovituseks äikese ajal või kodust ära sõites elektroonikajuhtmete stepslist välja tõmbamine. Sinna hulka kuuluvad nii koduelektroonikaseadmed, internetikaablid kui ka antennid.

Halvimal juhul on muidugi tulemuseks tulekahju, ent ka maja lähedale lööva pikse tagajärjel võivad kahjustada saada vooluvõrgus olevad elektroonika seadmed. Tasub meeles pidada, et juhe tuleb tõmmata välja seinakontaktist, mitte eemaldada seadme küljest.

Elektrilevi tööohutuse üksuse juhi Raivo Orase sõnul peavad ka liigpingepiiriku kasutajad äikese korral kindlasti oma kodumasinad seinast välja tõmbama. Piirkuid on erinevaid ja ka nende paigaldusviise mitmeid, ent äikese korral ei saa välgunoole liigpinge suurust konkreetselt ette näha.

Pikselöögi korral võivad kahjustused olla äärmiselt tõsised. Korralik kaitsesüsteem aitab välgutabamuse tõenäosust oluliselt vähendada.

“Seetõttu on soovitav kodutehnika pistikud seinast ikkagi välja tõmmata, vaatamata sellele, et kodu on kaitstud liigpingepiirikuga. Sellega väldib äikese korral võimalikke elektroonika- ja koduseadmete vigastusi,” ütleb Oras.

Ta lisab, et selge on see, et kõik, kes kasutavad liigpingepiirikuid, on oma kodude riskid miinimumini viinud. Elulise näite toob ta olukorrast, kus kord tabas õhuliini äike, mis omakorda elektrivõrku liigpinge tekitas. Selle järel süttis külmkapp ning majas puhkes tulekahju.

Kõike seda peaks tegema juba sellel põhjusel, et sõltuvalt välguvoolu suurusest võib isegi 2 kilomeetri kaugusel toimuv pikselöök kahjustusi põhjustada. Aku-või patareitoitel töötavad seadmeid üldiselt pikselöök ei ohusta. 

Pikselöögi korral liigub väga suur elektrivool läbi välgukanali. Kui äike lööb maja lähedale, siis indutseerib välguvool elektrivoolu kõikides lähedal asuvates elektrijuhtides. Indutseeritud elektrivool läbib aga seadmeid ja põhjustab nendega rikkeid.

Mis juhtub äikese korral koduvalve või Nublu anduriga?

Koduvalveseadmed võivad küll olla juhtmevabad, aga valvesüsteemi süda ehk keskseade on ühendatud vooluvõrku.

“Kui valvesüsteemi keskseade saab ülepinge tõttu kahjustada, võib süsteem jääda osaliselt toimima. Näiteks andurid võivad edasi töötada, kuid signaalide edastus turvaettevõttesse ei pruugi toimida,” selgitas G4S Eesti turvatehnikadivisjoni osakonna juht Tarmo Nigols. 

Kindlasti peab selliste olukordade vältimiseks võtma kasutusse liigpingepiirikud. Selle eesmärk on kaitsta turvasüsteeme võimalike ülepingete eest.

Nublu suitsu- ja vinguanduriga on teised lood. See ei ole vooluvõrku ühendatud ja sellisel juhul on kahjude tekkimise võimalus väike. 

Üldistest soovitustest ei maksa taganeda

Päästeameti esindajate sõnul on piksekaitse eriti vajalik hoonetel, millel on kas plekk-katus, harjaplekk või metallkonstruktsioonid. Äikesetormi korral tuleks veel ka veenduda, et mobiiltelefon on laetud ning et televiisoriantennid oleksid maandatud.

Tubastes tingimustes tuleks kindlasti elektrikapis peakaitsmest vool välja lülitada ning seinakontaktidest eemale hoida. Kui tegu on ahiküttega majaga, siis ei tohiks kindlasti tuld teha, kuna suitsus olevad laetud osakesed toimivad piksevardana ning tõmbavad välku ligi. Ühtlasi tähendab see ka, et katkestuse korral on targem kasutada pigem taskulampi kui küünlaid.

Õue sattudes ei tohi varjuda puude alla, eriti ohtlikud on lehtpuud, millel on väike maandustakistus. Äikese korral ei tasu käes hoida ka vikatit, labidast, kirvest või muud metallist tööriista, sest need tõmbavad välku väga tugevalt ligi. Õnnetuse korral tuleb kindlasti teatada hädaabinumbrile 112 ning käituda sealt saadud juhiste alusel.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.