Õnnetus ei hüüa tulles ning seetõttu on ükskõik millise tulekustutusvahendi soetamine investeering enda ja oma pere ning kodu turvalisusse. Eriti talvisel kütteperioodil on tuleõnnetused aina sagedasemad.
Üks vähem levinud tulekustutusvahend on tulekustutustekk ehk tulekustutusvaip: kui seda kodus veel pole, tasuks kaaluda, kas oleks mõistlik teha ohutuse nimel varajane jõulukingitus kogu perele või miks mitte ka lähedastele. Lisaks tuletekile võiks kodus olla ka tulekustuti, kuid kuna neid on väga erinevaid, siis on hea teada, milline kuhu sobib.
Tulekustutusvaibad
Igas kodus võiks olemas olla üks tuletekk hädaolukordade likvideerimiseks: kodudes kujutavad tuleohtu eelkõige lahtise tulekoldega kaminad ja ahjud, kuid olukord võib muutuda ärevaks ka tavalisel söögitegemisel. Süttida võib töötavale gaasipliidile kogemata kukkunud ese, aga ka pannil olev rasv. Tulekustutusvaip ehk tuletekk ongi abimeheks eelkõige köögis, kui süttinud on rasv või mõni väiksem kodumasin.
Seetõttu võiks see igas kodus olemas olla ja soovitatavalt paigaldatud köögis nähtavale kohale, kust selle vajaduse korral kiiresti kätte saab. “Seda saab kasutada väiksema põlengu aeglustamiseks ja kustutamiseks. Kui põleng on suurem, siis on vaja juba mingit kustutit,” selgitas G4S tuleohutuskoolitaja Siim Siska.
Tulekustutusvaipa saab kasutada, kui süttinud on:
- kodumasin (elektriseadme kustutamisel tuleb see eelnevalt vooluvõrgust eemaldada);
- rasv pannil või potis (kasuta tuletekki, kui rasv pole välja pritsinud või voolanud, sest vastasel juhul võib tulekustutusvaip rasvaga kokku saada ja ise süttida);
- riided inimese seljas (kui paremaid abivahendeid, näiteks tulekustutit, käepärast pole).
Vaiba kasutuspõhimõte seisneb leegi lämmatamises. Lähene põlevale kohale, hoides vaipa enda ees sirgetel kätel. Kata põlev ese vaibaga nii, et hapnik ei pääseks tulekoldele ligi. Keera vaip üle poti või panni servade, et takistada hapniku juurdepääsu leegile. Jäta vaip põlemiskoha peale, kuni oled veendunud, et tuli on täielikult kustunud. Kui võtad tulekustutusvaiba liiga vara ära, võivad leegid uuesti üles lahvatada.
Kindlasti tuleb pott või pann kuumalt pliidilt eemale kuumakindlale pinnale jahtuma tõsta, et vähendada uuesti süttimise ohtu. Ära jookse panni või potiga õue või viska seda kraanikaussi. Nii võib põlev rasv välja pritsida ja inimene viga saada. Samuti pole siis ka poti peale asetatud tulekustutusvaibast midagi kasu, sest õhk pääseb vaiba alla ja see ei saa tuld lämmatada.
Kui süttivad seljas olevad riided, siis peab inimene pikali heitma, põlevad riided tuleb katta tuletekiga ja tuletekki käega patsutada, et leek kustuks.
Samuti saab tulekustutusvaipa äärmuslikus olukorras kasutada abivahendina enese ees hoidmiseks, kui muud kaitsevarustust käepärast pole.
Vahtkustutid
Suurema tulekahju korral on vaja juba kustutit. “Laias laastus on iga kustuti parem kui mitte midagi. Aga keskmise koduse majapidamise puhul on kõige efektiivsem kaheliitrine vahtkustuti,” ütles Siska.
“Tulekustutitel on peal erinevad tähised, millise tule kustutamiseks nad sobivad. Kaheliitrise vahtkustuti efektiivsus seisneb selles, et saame sellega kustutada enamikke materjale, millega me kodus ümbritsetud oleme: A – põlevad tahked materjalid, B – põlevad vedelikud ja F – rasvad. Samuti on enamikel kaasaegsetel vahtkustutitel ka tähis E, mis tähendab, et saame kustutada ka pinge all olevaid elektriseadmeid.”
“Kaheliitrine vahtkustuti on kerge ja seda saavad väga lihtsalt kasutada ka lapsed ja vanemad inimesed,” rääkis Siska. Vahtkustuti eelised näiteks pulberkustutite ees on efektiivsem kustutusvõime. Vaht ei riku ruumi ja esemeid nii ulatuslikult ning põlevvedelike kustutamisel on vahul pikk järelmõju ehk kui põlevvedelik on vahuga kaetud, siis ei saa see uuesti süttida.“
Kaheliitrise vahtkustuti miinusena toob Siska välja, et gaasitulekahju kustutamiseks see ei sobi ning samuti temperatuuritundlikkuse. Kui soetate vahtkustuti, jälgige kindlasti, millistes temperatuurivahemikes tuleb seda hoiustada: on kustuteid, mille puhul tootja annab madalaimaks kasutustemperatuuriks viis kraadi, ja ka kustuteid, mida saab kasutada kuni 20 miinuskraadi juures.
Pulberkustutid
Kõige levinum on pulberkustuti, mis on mõeldud eeskätt tahkete põlevmaterjalide, põlevvedelike ja põlevate gaaside tekitatud tulekahjude kustutamiseks. Pulberkustuti suureks eeliseks on tema mõju laias temperatuurivahemikus – kustutit saab kasutada iga ilmaga.
“Pulberkustuti miinus on see, et kui näiteks fritüür süttib, siis pulberkustutiga otse rasvapõlengusse lastes pritsib see rasva laiali. Ehk seda peab rasva kustutamisel õigesti kasutama, sest muidu võib kasu asemel kahju tekitada,” tõi Siska välja. Põleva rasva puhul tasubki pulberkustuti asemel kasutada pigem tulekustutustekki, kui see on olemas.
Siska sõnul on pulberkustuti negatiivseks küljeks ka pulbritolm, mis lendub kustutustööde käigus kõikjale ja nõuab hiljem mahukaid koristustöid. Samuti rikub pulbritolm elektriseadmeid, ladestudes läbi ventilatsiooniavade paigaldisele ja põhjustades nende ülekuumenemise ja rikke.
Süsihappegaaskustutid
CO2 ehk süsihappegaaskustutite eeliseks on see, et kustutusaine ei kahjusta põlemiskolde ümber olevaid ruume ja seadmeid. Sellepärast kasutataksegi seda ruumides, kus on palju elektriseadmeid või muid esemeid, mida pulbritolm või vesi jäädavalt kahjustaksid.
Nende suurimaks miinuseks on süsihappegaasi tagasihoidlik kustutusvõime. Pealegi võivad need vale käsitsemise korral ohtlikuks osutuda. Gaaskustutit pole otstarbekas kasutada ruumides, kus hoiustatakse suures koguses põlevaid materjale.
Rasvakustutid
Rasvade ja toiduõlide kustutamiseks on olemas ka spetsiaalne, selleks eriti hästi sobiv kustutitüüp. Rasvakustutites on kustutavaks aineks kaaliumsoolade vesilahus, mis jahutab ning seebistab kuuma rasva. Turvalisuse kustutamisel aitavad tagada üsna madal töörõhk ning pikk metallvars. Kuigi sobivad ka teiste ainete kustutamiseks, on need mõeldud eeskätt siiski suurköökidesse – kodusesse kööki pole rasvakustuti vaja soetada.