Kaks levinud viga, mille korral koduvalve ohust märku ei anna! 

Kuidas tagada, et kodu valvesüsteemist ohu korral päriselt kasu oleks?Foto: Shutterstock

Sissemurdmised tunduvad justkui millegi kaugena, mis juhtuvad kuskil ja kellegagi … Igatahes mitte minu perega! Kuid politsei ööpäeva teated kinnitavad, et vargused elamutesse toimuvad meie pisikeses Eestis pea igapäevaselt. 

Käesoleva kuu alguses, 6. aprillil, sai politsei teate, et ühest Jõhvi linnas Kaare tänaval asuvast korterist on varastatud sularaha ja Samsungi mobiiltelefon. Juhtunu täpsemaid asjaolusid selgitab politsei kriminaalmenetluses.

Paar nädalat varem sai politsei teate, et ööl vastu 25. märtsi murti sisse Tori vallas Sauga alevikus Tiigi tänaval asuvasse elamusse, kust varastati tööriistu. Tekitatud kahju on üle 9000 euro.

Koduvalve on parim viis oma kodu kaitsmiseks. Kuid kuidas tagada, et sellest ka päriselt kasu oleks?

Miks vajab koduvalve korrapärast hooldust? 

Kodu valvesüsteemid jagunevad peamiselt kaheks: videokaameraga ja anduritega valvesüsteem. Enamasti on kodudes kasutusel teine variant. Selleks, et neist ohu korral kasu oleks, vajavad mõlemad süsteemid korrapärast hooldust. 

G4Si turvatehnikadivisjoni direktor Priit Orasson möönab, et tänapäeval on  valvesüsteemid üpris nutikad ja annavad ise märku, kui midagi on katki või ei tööta päris nii nagu vaja. “Ja nii võib tekkida küsimus, et milleks seda hooldust siis üldse vaja on,” sõnab ta. “Turvasüsteemi perioodilist hooldust on vaja eelkõige ümbritseva keskkonna tõttu – seda nii siseruumis kui õues.”

Orasson toob selle selgitamiseks paar näidet. 

  • Tõstad mööblit ringi. Turvasüsteemi paigaldamisel lähtutakse sellest, milline keskkond parasjagu kliendi kodus on. Kuid uue mööbli ostmisel või vana ringi tõstmisel võib juhtuda, et liikumisandurid jäävad näiteks kapi taha peitu. Hoolduse käigus vaadatakse üle, kas kõik andurid on nähtavad ja reageerivad liikumisele. 
  • Kardinad. Sarnaselt mööblile võib ka kardin anduri ära peita ja nii on see endiselt küll töökorras (ehk ei edasta G4Si juhtimiskeskusesse veateadet), kuid ohu korral häiret ei anna. 

Mida tehakse valvesüsteemi kontrolli käigus? 

  • Akude kontrollimine. Tehnik kontrollib akude mahutavust ja seda, kas neist on elektrikatkestuse korral abi või vajavad need vahetust. 
  • Signaalide kontroll. Kas häire korral jõuab signaal G4Si juhtimiskeskusesse? 
  • Ümbritseva keskkonna kontroll. Kontrollitakse, kas valvesüsteem saab teha oma tööd ja keskkond on sama, mis süsteemi paigaldamisel. 
  • Turvakaamerate kontroll. Kui valvesüsteemi osaks on ka turvakaamera, vajab see sarnaselt anduritele regulaarset kontrolli – kas kaamera on terve ja puhas? Kas ohu korral edastab see signaali G4Si? Lisaks uuendab tehnik kaamera(te) tarkvara. 

Allikas: G4S

Valvesüsteem peab töötama, kui seda on vaja

Valvesüsteem peab olema töökorras ja võimalikust ohust kiirelt märku andma. Kuid Orasson nendib, et on mitmeid juhtumeid, kus kliendil on kodus olnud valvesüsteem, kuid see pole häiret andnud. “Korrapärane hooldus on kriitilise tähtsusega. Kui see on tegemata, ei saa süsteemi korrasolekus kindel olla,” paneb spetsialist südamele. “See on iga kodu omaniku vastutus.”

Selleks, et saaksid koduvalve peale alati kindel olla, veendu, et vähemalt kord aastas vaataks tehnik selle üle. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.