G4S blogi

Kas koolilapsed oskavad tulekahju korral tegutseda?

Kooliõpilaste hulgas tuleks teha tuleohutusteemadel rohkem teavitustööd.Foto: Shutterstock

G4Si läbi viidud uuringust selgus, et endiselt on inimeste seas levinud müüt, justkui oleks vingugaas õhust raskem, mistõttu paigaldatakse andur madalamale kui peaks. Vanusegrupis 18-25 ei osanud lausa veerand vastanutest selle kohta midagi öelda. Tulemused näitavad, et kooliõpilaste hulgas tuleks teha rohkem teavitustööd.

Eestis on ligi 500 koolieelset asutust, 527 üldhariduskooli, 32 kutseõppeasutust, 18 kõrgkooli ning üle 900 huvikooli. Igal aastal leiab Eesti haridusasutustes aset keskmiselt üheksa tulekahju. 1995. aastal toimus traagiline õnnetus Saaremaal, kus hukkus põlengu tõttu kaks õpilast. 

„Iga asutuse juhtkonna südameasi peab olema teha kõik endast olenev, et hoonetes pea igapäevaselt viibivad täiskasvanud ja lapsed oleksid ohu korral kaitstud ning vajadusel  hoonest takistusteta evakueeritavad,“ rõhutas Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna ekspert Heidi Mõttus. 

Päästeamet kontrollib tuleohutusnõuete täitmist igapäevaselt ja lisaks tehakse eelmisest aastast reididena kontrollkäike kogu Eestis. Süstemaatilised kontrollkäigud annavad tuleohutuse olukorrast realistlikuma ülevaate. Eelkõige keskendutakse tulekahju varajasele avastamisele ning ohutule evakuatsioonile, mis on tuleohutuse vaatest kõige tähtsamad. 

Kõik uued töötajad tuleb koolitada kohe tööle asumisel ning kord aastas läbi viia tulekahju korral tegutsemise ja evakuatsiooni õppus kõigile töötajatele. Kiire evakuatsiooni tagavad korras ja õigeaegselt märku andev tulekahjusignalisatsioonisüsteem, töötajate oskuslik tegutsemine, töökorras ja pädeva isiku hooldatud evakuatsioonivalgustus ning liikumist takistavate esemete ja põlevmaterjali puudumine väljumis- ja evakuatsiooniteedel. 

Kui on vajadus klassiruume seestpoolt lukustada, tuleb klassiruumide ustele paigaldada lukusüsteem (n-ö libliklukk), mis võimaldab ust seestpoolt võtmeta nii lukustada kui ka avada. „Reeglite järgimine aitab kaitsta inimeste elu, tervist ning vara,“ sõnas Mõttus.

Siiski ei kajastu tuleohutusteemad koolide õppekavas – õpilaste harimine toimub õppekavaväliselt. Tähelepanu pööratakse eelkõige koolimajast evakueerimisele. “Esmatähtis on tuleohutus ja üldine turvalisus koolihoonetes, kui räägime laste ohutusest õppeasutuses,” sõnas ministeeriumi riigivara valitsemise valdkonna juhi Indrek Riisaar. 

Paraku jääb aga kesiseks info jagamine suitsu- ja vinguanduri kasutamise kohta ning see kajastub ka G4Si läbi viidud uuringus, kust selgus, et isegi gümnaasiumi viimaste klasside õpilased ei tea, kuidas vingugaas ruumis liigub ega oska andurit paigaldada. On oluline, et iga õpilane oskaks vingugaasi- või suitsuandurit õigesti paigaldada, et vältida ohtu ka koduses keskkonnas.

“Tuleohutusest tuleb lapsega rääkida juba varajasest east,” märkis Riisaar. “Lisaks teadmiste jagamisele koduses keskkonnas pereliikmete vahel, tuleb tuleohutustest, suitsuanduri kasutamisest ja evakuatsioonist lastega rääkimist alustada lasteaiast”.

Kokkuvõttes on haridusasutuste tuleohutusnõuete alane teadlikkus oluliselt paranenud. Riisar sõnas, et kindlasti tuleb jätkata teavitustööd, mõtestatud õppuste läbiviimist ja kontrollkäike. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.