Liiga varajane siibri sulgemine on peamine põhjus, miks vingugaas eluruumi tekib. Päästeameti ööpäeva sündmustest võib pea iga nädal leida juhtumi, mis on seotud vingugaasiga. 

Näiteks 19. oktoobril kell 22.14 andis Värska alevikus Pedaja tänaval vinguandur häiret, kuna toas levis vingugaas. Päästjad selgitasid välja, et põhjuseks oli liiga vara suletud ahjusiiber: koldes söed alles hõõgusid ja nendest eraldunud mürgine gaas tuppa imbuski. Ehkki ruumides mõõdeti vingugaasi tasemeks 100 ppm-i, majaomanikust mees esialgu enesetunde üle ei kurtnud. 100 ppm-i on inimese jaoks ohutu kuni 15 minutit – pikema aja jooksul tekib pulseeriv peavalu meelekohas, uimasus ja füüsilisel koormusel õhupuudus. 

G4Si kommunikatsioonijuht Maxim Tuul paneb südamele, et kui eluruumis on tahkekütte- või gaasiseade, peab seal kindlasti olema ka vinguandur. “Vingugaasi saab tuvastada ainult anduri abil, sest vingugaasil puudub värv, lõhn ja maitse,” toonitab ta. 

TalTechi professor Vello Tõugu räägib, mida vingugaas inimese kehas teeb ja milline on eestlaste teadlikkus sellest salakavalast ohust. 

Takistab hapniku transporti veres 

“Vingugaas on mürk, mis takistab organismil hapniku omastamist. Hapnik liigub verest kudedesse punastes verelibledes oleva valgu hemoglobiini abil, mis seob hapniku kopsudes, kus seda on piisavalt, ja vabastab selle kudedes, kus hapnikku pidevalt tarvitatakse. Vingugaas aga “konkureerib” hapnikuga, sidudes end hemoglobiiniga umbes 200 korda paremini kui hapnik. Lisaks otsesele konkurentsile takistab vingugaas ka hapniku vabastamist kudedes: kui kasvõi üks neljast hemoglobiini molekulist on sidunud vingugaasi, siis ülejäänud kolm ei vabasta seotud hapnikku kudesse enam piisavalt kiiresti. Seepärast ongi vingugaas juba väga madalas kontsentratsioonis, vähem kui 0,01 protsenti õhust, inimese jaoks surmav,” selgitab professor vingugaasi ohte. 

Vingumürgistuseks pole palju vaja 

Vingumürgitus põhjustab mitmeid sümptomeid juba siis, kui 15% hemoglobiinist on seotud vingugaasiga. Väikese koguse korral võib tekkida uimasus, nõrkus, peavalu, kohin kõrvades, iiveldus või oksendamine. Suurema koguse korral võivad esineda nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid, pulsi kiirenemine ning vererõhu tõus. Võib tekkida ka unisus ja teadvusekadu. 

Raske vingumürgitus lõpeb sageli surmaga. 

Tõugu rõhutab, et vingugaas on inimesele eriti ohtlik, kuna tekitab uimasust ja segaduses olekut. “Kui inimene puutub kokku mõne teise gaasiga, siis tunneb ta selle lõhna ja tekib loomulik instinkt ruumist lahkuda. Vingugaasil pole aga lõhna, maitset ega värvi,” möönab ta.  

Vingugaas jääb verre tundideks 

Vingugaas jääb organismi küllaltki kauaks. Kui hemoglobiin on vingugaasi sidunud, siis viie tunni pärast on sissehingatud kogusest veres veel umbes pool. 

“Vingugaasi kehast välja viimist saab hapnikuraviga kiirendada. Kindlasti on vingumürgituse korral oluline saada kiiresti  professionaalset abi ” toonitab Tõugu. Vingumürgituse kahtluse korral tuleb minna esimesel võimalusel värske õhu kätte ja kui olemine ei parane, siis kindlasti kutsuda kiirabi. 

Müüt: vingugaasi saab ise ära tunda 

Eestlaste seas levib endiselt valearvamus, nagu saaks vingugaasi ise ära tunda – vingul on ju “vingulõhn”. Professor Tõugu toob välja, miks võidakse niimoodi arvata: “Sõltuvalt sellest, mida põletatakse, võib mittetäielikul põlemisel tõepoolest tekkida ka lõhnaga gaase. Turbabriketi põlemisega  kaasneb teatud lõhn. Samuti tekivad tugeva lõhnaga produktid kehvasti  põlevas lõkkes. Nii arvatakse ekslikult, et see ongi vingulõhn, st vingugaasi lõhn. Tegelikult ei tunne vingugaasi lõhna mitte keegi, sest vingugaas, süsinikmonooksiid, on täiesti lõhnatu.” 

Professor toonitab, et gaasi või söe põlemisel ja auto heitgaasis ei teki kõrvalprodukte ja n-ö vingulõhna sellega ei kaasne. 

Vinguandur annab “valehäireid” 

On olnud juhuseid, et koju paigaldatud vinguandur annab korduvalt häireid. Tõugu sõnul kurdab nii mõnigi, et on juba aastaid üht- ja samamoodi kütnud ja siibrit sulgenud ja mitte midagi pole juhtunud, aga nüüd andur muudkui piiksub. 

Kui järele mõeldakse, siis jõutakse tihti selleni, et majaelanikel on kehv olemine ja seletamatu nõrkus tekkinud just kütteperioodil. “Näiteks vanainimene, kes suvel töötab aias nagu noor, võib hakata sügisel kurtma, et tervis on kehv,” toob Tõugu näite. “Sel ei pruugi kehva kliimaga mingit seost olla, vaid inimesel on lihtsalt harjumus sulgeda siiber veidi varem, kui see on mõistlik.”

Tõugu toonitab, et piisab vaid ühest korrast, mil siiber liiga vara kinni panna, et see saaks saatuslikuks. 

Nublu on nutikas suitsu- ja vingugaasiandur, mis avastab tulekahju- ja vingugaasiohu kiirelt. Vajadusel kutsub see ka abiväge!