G4S blogi

Korstnapühkija vastab: mis juhtub, kui pühkimisega õigeaegselt ei tegeleta?

Korstnapühkimise ja küttekollete puhastamise kohustuslikkusest on ilmselt kuulnud kõik. Eramajade puhul võib korstent pühkida iga majaomanik ise, ent vähemalt korra viie aasta jooksul peab kõik küttesüsteemid üle vaatama ka kutseline korstnapühkija.

Kortermajade ja ridaelamute puhul tuleb korstnapühkijal lasta küttesüsteeme puhastada ja kontrollida minimaalselt korra aastas, selle kohta väljastatakse ka akt. Akt tuleb kindlasti alles hoida, sest see on korstnapühkija kinnitus maja küttesüsteemi tehnilisest korrasolekust. 

Kui kuidagi peaks tõesti õnnetus juhtuma, saab akti kasutada kindlustushüvitise saamiseks ja tõestamiseks, et küttekolded olid hooldatud. Mida aga kindlasti veel tuleohutuse seisukohalt korstnapühkimise kohta teadma peaks?

Ladestuv tahm ning nõgi võivad viia süttimiseni

OÜ Korstnapuhastaja kutseline korstnapühkija Jürmo Piberman räägib, et ise ilma varasema kogemuseta küttekolde seisukorda hindama hakata ning puhastada proovida ei ole soovitav. Sageli võib see tuua kaasa rohkem probleeme kui kasu.

Kui kütteseade või kolle on kulunud, siis annavad sellest tavaliselt märku külgedel tekkivad praod või suitsujäljed.

“Praktika on väga hästi näidanud, et inimene harjub keskkonnaga. Ka näiteks pragudega, mis jäetakse sageli lõpuks tähelepanuta. See on aga ohtlik,” ütleb ta.

Korstnapühkimine on äärmiselt vajalik, sest kütteseadme ühenduse ja lõõri vahele ladestub süsiniku baasil tekkiv tahm. Kui seda tekib liiga palju, siis kas kütteseade enam “ei tõmba” või siis halvimal juhul süttib. Küttesüsteemi ja lõõristikku puhastatakse seestpoolt ning tegu on suhteliselt keerulise tööga, mispärast tasubki seda läbi viima kutsuda professionaalne korstnapühkija.

“Kinnises ruumis süttimisega võib tekkida ülerõhk ja kütteseadme ühendusosa võib järele anda. Küttekolle saab kahjustada ning kinnine tulekahju võib kiiresti muutuda lahtiseks,” ütleb Piberman.

Küttesüsteemi ladestub ka nõgi, mis toimib samaaegselt tugeva soojusisolaatorina. Mida rohkem seda on, seda suurem on oht selle süttimiseks. Piberman nendib, et reeglina tähendab 1 sentimeetri paksune nõgikiht sama mis sentimeeter tulekindlat villa. “See peaks ütlema väga hästi, kui palju ta seda sooja annab,” lisab ta.

Seetõttu ei tasu häbeneda endapoolsete võimaluste puudumist ning korstnapühkijat võib kutsuda tihemini kui seadus ette näeb. Tuleohutuse arvelt ei maksa koonerdada.

Väga soovituslik on ka kasutuses olevat küttekollet ja selle korstent pühkida igal aastal enne kütteperioodi algust. Küttekoldes ei tohi kindlasti põletada plastikut, kilet, tekstiili, liimi, lakki ega värvaineid sisaldavaid materjale. Loomulikult peab alati olema ka valvas

Inimeste teadlikkus läheb aina paremaks

Tänapäeval on äärmiselt tähtis keskkonnahoid. Seega tasub meeles pidada, et puhaste kütteseadmetega säästetakse ka küttematerjali pealt. Korstnapühkija räägib veel juurde, et iga aastaga läheb õnneks majaomanike teadlikkus paremaks.

“Inimeste suhtumine on minu tööpraktikas muutunud paremaks ning kui suhtumine on hea, on olukord ka kodudes parem. Kõik tahetakse alati võimalikult tuleohutuks teha ning üle kontrollida,” ütleb korstnapühkija.

Sellega on lihtsamaks muutunud ka korstnapühkija töö, sest Pibermani sõnul peab aina vähem tegelema küttesüsteemidega, mida pole viie või enama aasta jooksul kontrollitud. Inimesed säästavad lõpuks nii aega ja eluruume. Kadunud on ka hirm, et korstnapühkijad kuidagi oma töö käigus eluruume rikuks. Ka töö iseloom läheb seetõttu aina puhtamaks.

Üks soovitus on korstnapühkijatelt veel. Nimelt tasub pikkade järjekordade vältimiseks ajad ära broneerida juba varakult. Kui peaks juhtuma, et küttesüsteemis on mõned ohtlikud vead, jõuab need enne kütteperioodi algust likvideerida. 

Korstnapühkimine madaldab küttekolletega seotud õnnetuste tekkimise riski oluliselt, ent kõiki võimalikke probleeme ette näha on keeruline. Seepärast tasubki oma kodu varustada suitsu-ja vingugaasianduriga, tulekustutite ning tuletekiga. Ohutuse arvelt koonerdada ei maksa.

Suitsu-ja vingugaasianduriks võib valida omale näiteks Nublu anduri, mis hõikab ohtlikust olukorrast läbi helisignaali, vilkumise ning G4Si juhtimiskeskusele teatamise. Nublu anduriga saad lähemalt tutvuda siit!

Korstnapühkija leidmiseks võib külastada Eesti Korstnapühkijate Liidu kodulehte.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.