Vältimaks kevadiste viirusesündmuste samaväärset või hullemat kordumist, on ühe turvameetmena võetud kasutusele palavikku mõõtvad termokaamerad. Esmakordselt leidsid need kasutust sadamates ning lennujaamas, nüüd levivad need ka koolidesse, tööstusettevõtetesse, büroohoonetesse, kultuuri- ja meelelahutusasutustesse jne.

Termokaamerad ühendavad endas temperatuuri mõõtvad omadused ning kõrgtehnoloogilise analüüsisüsteemi. Spetsiifilise eesmärgi jaoks kohandatud termokaamera lubab kehatemperatuuri mõõta ka kuni 5 meetri kauguselt ning seda nii liikumise pealt kui ka maski või mütsi kandes. 

COVID-19 viirusel on mitmeid sümptomeid, millest üks levinumaid on ka palavik. Osadel inimestel viirusega nakatudes palavikku ega sümptomeid ei teki – kas see tähendab, et termokaamerad tegelikult kasutud vidinad, millega püütakse luua mulje näilisest kontrollist? 

Termokaamerad paigaldatakse viiruse levikut soodustavasse keskkonda 

Reeglina kasutatakse palavikku mõõtvaid kaameraid pudelikaeltes ning kitsaskohtades – nagu näiteks hoonetesse sisenemisel või logistiliselt tähtsas koridoris. Kuigi soovitused dikteerivad inimesi hoidma vähemalt kahemeetrist vahet, eksisteerib praktikas jätkuvalt oht liialt kokku puutuda. Viirusekandja võib seega kaamera vaatevälja jõudes olla juba end ümbritsevaid kuidagi nakatunud. Võib ka ette tulla, et inimene tuleb tööle sümptomite kiuste.

G4S Eesti turvatehnikadivisjoni direktori Priit Orasson sõnul tulevad siin appi sellised termokaamerad, mis mõõdavad kehatemperatuuri hetkega, mitmel inimesel korraga ja ei eelda kaamera ees peatumist. “Piisab lihtsalt kaamera eest läbi jalutamisest ja korraks kaamera poole vaatamisest. See aitab vältida järjekordade tekkimist ja lähikontakte,” ütleb ta.

Kasutusel võib olla valet eesmärki täitev tehnika

Termokaamerad on alati soojustundlike omadustega, ent mitte kõik neist ei ole mõeldud inimese kehatemperatuuri spetsiifiliselt mõõtma. Enne ostmist tasub kindel olla, kas kaamera on eesmärgipärane ja suudab palavikku täpselt mõõta. Näiteks ühekraadise eksimisvõimalusega kaamera palaviku mõõtmiseks ei sobi, sest kui kaamera ei anna kindlust, kas inimese kehatemperatuur on 37 või 38 kraadi, siis pole sellest suurt abi.

“Kui eesmärk on mõõta kehatemperatuuri ja tuvastada palavikus inimesed, siis tuleb valida just spetsiaalselt selle jaoks välja töötatud termokaamera. Termokaamera mõõtmistäpsus peaks olema vähemalt pluss-miinus 0,3 kraadi,” soovitab Orasson. 

Inimeste kehatemperatuurid võivad erineda

Kaenla alt mõõdetud kehatemperatuuriks normaalvahemikuks peetakse 35,9-36,9 kraadi, ent väga palju leidub ka inimesi, kelle jaoks normaalne temperatuur on sellest vahemikust kõrgem. Palavikku otsides määratakse kindlaks temperatuurimäär, mille alusel kahtlusi esitada, ent mõne inimese jaoks võib üle 37 kraadi ulatuv temperatuur olla normaalne. Ühtlasi mõõdetakse kaameraga sageli lauba temperatuuri või arvutatakse näopinna keskmine, mis ei ole palaviku mõõtmiseks hea lahendus, kuna väga palav või väga jahe ilm ning maski või mütsi kandmine võib kaamera segadusse ajada

Orasson soovitab tootevalikust võtta selline lahendus, mis mõõdab kehatemperatuuri ninapoolsest silmanurgast pisarakanali juurest. Sealt saab täpsema temperatuuri. 

Termokaameratel on võimalik ka seadistada, millisest kehatemperatuurist alates annab seade märku. “Näiteks saab termokaamerat sättida nii, et teatab ka liiga madalast kehatemperatuurist. Aga palavikust teavitamiseks ei tasu kaamerat seadistada täpselt 37 kraadi peale. Pigem võiks see olla minimaalselt 37,5 kraadi.”

Kui termokaamera tuvastab mõnel inimesel palaviku, siis tasub ta igaks juhuks käsitermomeetriga üle kraadida ehk teha täiendav kontroll. Ja kui ka siis saab kinnitust, et inimesel on palavik ja võib-olla veel mõni viirushaigustele omane sümptom, siis suunata ta kohe koju ennast ravima.

Inimesed ise võivad temperatuuri manipuleerida

Kergete palavikunähtudega inimene saab enne tööle/kooli tulekut võtta valuvaigistit (Tylenol, Paracetamol), mis ajutiselt palavikku alandab. Nii võib haige inimene “radari alt” läbi vupsata.

“Igat tehnilist seadet on võimalik petta ja segadusse ajada,” lausub Orasson. “Palavikku mõõtvad termokaamerad mõõdavad kehatemperatuuri. Need ei võta vereproovi ega tee muid meditsiinilisi protseduure. Küll aga on nutikamad termokaamerad paremini kaitstud segavate faktorite eest – nagu mask, müts või kunstlikult üles soojendatud laup.” Enne termokaamera ostmist tasub küsida, kuidas see nö segavate faktoritega toime tuleb. 

Kui inimene ravimite abil oma palavikku alandab, siis seda termokaamera tuvastada ei suuda. Samuti ei ole kõigil viirushaigusesse nakatunud inimestel palavikku. “Aga need on siiski erandlikud olukorrad. Palavik on endiselt üks peamisi viirushaiguste sümptomeid ja palaviku tuvastamiseks mõeldud termokaamerad ongi selle tuvastamiseks välja töötatud,” rõhutab Orasson.