Vinguandurite häiresignaale jõuab turvaettevõtte G4S Eesti juhtimiskeskusesse külmade ilmadega järjest rohkem. Põhjuseks sagedasem kütmine. Kuna vingugaas on lõhnatu ja värvitu, siis suhtutakse vinguanduri alarmi tihti ükskõikselt ja arvatakse, et ohtu ei ole.
Kütteperioodi kõrgaeg toob kaasa rohkem ohtusid
Nublu suitsu- ja vinguandur saatis vingugaasi häiresignaale G4Si jaanuaris 20 protsenti rohkem kui detsembris. Keskmiselt poolsada vingualarmi ööpäevas. Oktoobris, kütteperioodi alguses edastasid andurid vingugaasi teateid kaks korda vähem.
Kui võrrelda omavahel suitsust tekitatud häireteateid vingugaasi alarmidega, siis vingugaasi teateid on 20 protsenti rohkem ehk probleemiks on ennekõike nähtamatu, lõhnatu ja väga mürgine vingugaas.
„Nii meie juhtimiskeskuse kui tehnilise toe töötajad kinnitavad, et sageli on vingugaasi häireteadete põhjuseks ahjusiibri liiga varajane sulgemine,“ ütleb G4S Eesti teenindus- ja juhtimiskeskuse direktor Reiko Tääker.
Tihti vastavad Nublu suitsu- ja vinguanduri teenuse kasutajad G4Si töötaja telefonikõne peale, et neil pole midagi juhtunud ja anduri alarmi peetakse valehäireks. „Selline suhtumine on aga ohtlik,“ selgitab Tääker. „Kui aastakümneid on ahjusiibrit natuke liiga vara kinni pandud, siis on inimesel ka raske mõista, miks nüüd andur äkki häiretab. Inimene arvab, et kasutab õigeid kütmisvõtteid, aga nii see alati pole.“
Ahjusiibri võib sulgeda siis kui söed on täielikult kustunud. Kui siiber suletakse ajal, mil söed veel hõõguvad kestab põlemine tegelikult edasi ja sellest eraldub vingugaas. See on lõhnatu ja värvitu ehk inimene seda mürgist gaasi lihtsalt ei tunneta, mistõttu ei osata ohtu tajuda.
Peale anduri ei ole aga muid ohutuid viise vingugaasi tuvastamiseks. „Vinguandurite tööpõhimõte on lihtne ja töökindel. Kui andur annab häiret, siis on selleks põhjus ja seda tuleb kontrollida, mitte eeldada, et tegemist on valehäirega.
Kui suitsu suudame veel silmaga eristada, siis vingugaasi mitte, mistõttu ei tasu ühtegi vingugaasi häireteadet kunagi alahinnata,“ paneb Tääker inimestele südamele. Tema sõnul on olnud isegi juhtumeid, kus andur annab märku vingugaasist, mis on inimese koju imbunud naaberkorterist.
Juhtimiskeskused on alati varmad nõuaandeid kiirelt jagama
Vingugaasianduri häireteate peale tuleks ruumid tuulutada ja kontrollida üle võimalikud vingugaasi allikad. Tavaliselt tekib vingugaas sellistes ruumides, kus on kuumi gaase eritavad kütte- või gaasiseadmed, näiteks ahi, kamin, puupliit, gaasiboiler, gaasikatel. Vingugaas seguneb sellises olukorras sooja õhuga ja liigub lae alla.
„Turvaettevõtted pakuvad andureid, mis edastavad signaali firma juhtimiskeskusesse ja nii saab koos kliendiga välja selgitada, mis põhjusel võis vinguandur tööle hakata,“ ütleb Tääker. “Klienti vingugaasi alarmist teavitades jagame ka juhiseid, kuidas tegutseda kui vingugaas tuppa on pääsenud, et inimene ei jääks selle faktiga üksi ega satuks paanikasse.”
Tääker rõhutab, et autonoomsed andurid, mis annavad alarmi ainult kohapeal, võidakse kodudes lihtsalt vaikima sundida, põhjust kontrollimata. Sedasi ignoreeritakse võimalikku ohuallikat, milleks võib olla katkine küttekolle või valed kütmisvõtted.
Näiteks Nublu suitsu- ja vinguandur töötab nii, et saadab lisaks valjule häiresignaalile häireteate G4Si juhtimiskeskusele, kes võtab kliendiga ühendust ja küsib, kas on abi vaja.
Vajadusel saadetakse appi lähim patrull või vabatahtlikud päästjad. Kui on põhjust kahtlustada reaalset tulekahju, siis teatatakse juhtunust kohe hädaabinumbrile 112. Sellist lahendust kasutab 25 000 pere üle Eesti. Sarnasel põhimõttel töötavad valvesüsteemidega ühendatud suitsu- ja vinguandurid.
Et andur häiresignaali edastaks peab vingugaas ka andurini jõudma. Mida varem seda parem. Mürgise gaasi varase avastamise aitab tagada anduri õige paigaldamine.
Siin tuleb rangelt lähtuda tootja juhistest ehk kasutusjuhendist. Kindlasti ei peaks lähtuma sõprade ja tuttavate soovitustest, sest G4Si uuring näitab, et vingugaasi ja vinguandurite paigaldamise kohta levib Eestis palju valeinfot.
