G4S blogi

Levinud müüt: Kui turvaline su kortermaja fonolukk tegelikult on?

Foto: Scanpix/PM/Eero Vabamägi.

Üllatavalt suur osa korterielanikest usaldavad oma kortermaja välisust liiga palju. Usaldavad selles mõttes, et ei vaevu enda korteriust regulaarselt lukustama ja langevad seetõttu varguse ohvriks. G4Si kogemusel pannakse väga palju korterivargusi toime just seda tõika – inimeste hajameelsust ja kergeusklikust – ära kasutades.

Milliste meetodite abil vargad kortermaja trepikotta pääsevad?

“Varas leiab päevasel või öisel ajal mooduse trepikoja fonolukust mööda pääseda ja hakkab vaikselt mööda trepikoda liikudes korterite välisuksi katsuma. Inimesed usaldavad lukustatud trepikoja ust, millest sisse saamine on muide üllatavalt lihtne, natuke liiga palju. Ja kui siis hajameelsusest oma korteri uks lahti unustatakse, ongi vargale mugavad tingimused saagi kogumiseks loodud,” selgitas G4S Eesti kommunikatsioonijuht Reimo Raja.

Trepikodade fonolukkude turvalisus on ülehinnatud mitmel põhjusel. Sageli ei mõtle kortermaja elanikud tihtipeale sellele, kas maja välisuks ka tegelikult võõra inimese eemale hoiab, kuna ise pidevalt koodi või võtmega ust avades ei tule kinnise uksega otseselt silmitsi seista. “Väga paljude fonolukkude tootjatel on olemas nn master-kood, millega saab avada kõiki antud tootja uksi,” sõnas Raja. “Neid koode teavad need, kes neid fonolukke paigaldavad, aga samuti on see informatsioon levinud selle kontingendi seas, kes ustest läbi tungimisega elukutseliselt tegelevad.”

Ühes Tallinna kesklinna kortermajas oli juhtum, kus vargad sisestasid ühistu garaaži fonolukku lihtsalt suvalisi numbreid, kuni süsteem “lolliks läks” ning uks iseenesest avanes. Täpselt nii palju vaeva oligi vaja, et garaažis hoitud majaelanike jalgratastega päise päeva ajal minema vändata.

Siin oleks abiks olnud ühistu territooriumile paigaldatud turvakaamerad, mida vargad kipuvad pelgama ja mis varguse korral annavad politseile mingeidki asitõendeid. Seekord vargad kahjuks ühegi kaamera vaatevälja ei jäänud.

Vahel pole vargal sisse pääsemiseks midagi tehagi vaja

Lukusüsteemidesse sisseehitatud vigadele mängimine on vaid üks võimalus nende avamiseks. Tihtipeale pole kõrvalisel isikul vaja kortermajja sisse pääsemiseks teha muud, kui oodata kuni mõni majaelanik ise ukse lahti teeb ning avatud uksest lihtsalt viisakalt sisse minna. “Päris levinud trikk on see, et päevasel ajal minnakse korterielaniku järel sisse ja alla tulles kleebitakse lihtsalt ukse keele ette teip. Kui nüüd mõni teine korterielanik enda võtme vastu metallist tabletti paneb, teeb fonolukk ikka tuttava elektroonilise heli, kuid tegelikult on uks kogu aeg lahti,” kõneles Raja.

Mõne kortermaja puhul võib uksest olla kasu ka ainult teatud aastaaegadel. Pole sugugi haruldane, et fonolukud ei toimi talvisel perioodil pakasega kuigi efektiivselt, rääkimata ustest endist. Talviti koguneb välisuste vahele tihtilugu lund, mis ei lase uksel enam korralikult sulguda. Kui majaelanikud sellele tähelepanu ei pööra, jääbki trepikoda sedasi isegi pikemaks ajaks lukustamata. Lihtsa soovitusena võiks kõikidele korterielanikele meelde tuletada, et talvel võiks igaüks ukse vahele lume jalaga ära lükata ja veenduda, et uks korralikult sulguks.

Suviste kuumakraadidega võivad uksed jällegi nii palju paisuda, et neid tuleb hakata suurema jõuga kinni tõmbama – rohkem kui pooltel kordadel tähendab see tõenäoliselt lihtsalt, et uks jääb lahti.

Lisaks oma uste lukustamisele peaksid kortermajade elanikud pöörama rohkem tähelepanu ka sellele, et oma pereliikmed uksi kogemata lahti ei jäta. “Siinkohal mõtlen eeskätt pere pisemaid liikmeid. Ei pea kaua otsima, et leida juhust, kus väike laps avas luku väändenupuga mängides suletud ukse, mida paari tunni pärast varas korterisse sisse pääsemiseks ära kasutas,” nentis ta. “Haruldane pole seegi, kui nädalavahetusel peolt tulnud purjus korterielanik enda järel ukse lukustada unustab. See on vargale eriti mugav olukord – uks on lahti ja elanik magab alkouimas sügavat und.”

Mõtle, mis liigne usaldus sulle maksma võib minna

Levinud stsenaariumi kohaselt siseneb varas öösel vaikselt korterisse, haarab esikust kaasa kõik väärtuslikku, mida seal hoitakse, ja lahkub vaikselt, ilma et pererahvas midagi märkaks. Kusjuures tihti jätavad inimesed koridori just need asjad, mis hommikul kindlasti kaasa on vaja võtta: rahakotid, arvutid, auto võtmed, mobiiltelefonid. “Ei ole harv ka see juhus, kus vaikselt toimetav varas koridorist kaugemale liigub. Seda eriti juhul kui koridorist midagi väärtuslikku kaasa võtta polnud,” lisas Raja.

Väärtuslike esemete kaasa haaramiseks esikust piisab vaid mõnest sekundist, seega tasub võtmed, telefonid, sularaha ja sülearvutikott panna varga käeulatusest eemale.

Eelis on neil, kes kasutavad turvafirma lahendusi. Koduvalve annab alati märku kui keegi lukustatud või lukustamata uksest korterisse astub. Seda muidugi eeldusel, et korteri turvasüsteem on “valvesse” lülitatud.

Kõike seda arvesse võttes peaksid inimesed seega pöörama senisest tunduvalt rohkem tähelepanu oma korteri- ja majauste lukus hoidmisele ning oma ühistu välisuksesse mitte liialt palju usku paigutama – lisaks sinule võib sissepääsukoodi teada ka iga vähegi asjast huvitundev varas.

“Samuti ei soovita me kunagi jätta oma asju trepikotta. Esiteks ei ole see tuleohutuse mõttes tark tegu, teiseks meelitab igasugune trepikotta jäetud vara vargaid ligi. Olgu need jalgrattad, mida igal suvel trepikodadest varastatakse, lapsevankrid vms. Isegi kui kortermaja välisuks on tavalisest kõrgema turvastandardiga, leiab varas enamasti alati võimaluse ühest uksest mööda saada ning mõtlemine, et “alt on uks kinni” võib lõppeda lihtsalt valusa ja kalli õppetunniga.”

Varaste eemale peletamiseks tasub ühistutel appi võtta turvakaamerad. Kogenud politseinikud tunnevad tuntud pätid kaamerapildist ära isegi siis kui neil kapuuts silmini on tõmmatud. Kaameratega kaetud territooriume liiga kergekäeliselt rüüstama ei tulda ja kui tullaksegi, siis jäävad sellest vähemalt asitõendid maha, et kurjategijad hiljem tabada.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.