Eelmisel aastal sai vingugaasimürgistuse 44 inimest, neist pooltele sai saatuslikuks rikkis küttesüsteem või selle vale kasutamine. Kuna kütteperiood on taas alanud, teeme selgeks, kuidas vingumürgistust vältida.

Vingugaas (CO) on värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas, mis võib levida õhus, ilma et meil sellest aimugi oleks. “Selleks, et saatuslik vingumürgistus tekiks, piisab paraku vähesest,” sõnas Päästeameti ohutusjärelvalve juht Tagne Tähe. 

Eesti Tuleohutuspaigaldiste Hooldajate Keskliidu juhatuse liikme Margus Oberschneideri sõnul tekib vingugaas mittetäielikul põlemisel, mis on tingitud õhu halvast juurdepääsust põlemiskoldele, näiteks liiga vara suletud ahjusiibrist. 

Üks selline juhtum toimus alles paar nädalat tagasi, kui Pärnu korterist edastus G4S-le vingugaasihäire. Kuna kontaktisik juhtimiskeskuse kõnele ei vastanud, saadeti kohale patrullekipaaž ja teada anti ka Päästeametile. Kohale jõudes kuulis turvatöötaja korteri ukse taga häiresignaali, kuid kellegagi ühendust saada ei õnnestunud. 

Kuna aknad asusid kõrgel, ei näinud turvatöötaja ka korterisse sisse. Kohale jõudnud Päästeameti töötaja sisenes korterisse lahti jäetud rõduuksest. Selgus, et inimesi kodus ei olnud ning isik, kes viimati lahkus, oli siibri liiga kiiresti kinni pannud ja vingu tekitasid pliidi all hõõgunud söed.

Korstnapühkija Vladislav Dõrlov kinnitas, et siibri võib täielikult sulgeda ainult siis, kui kõik söed on kustunud. Tema sõnul seisneb suurim probleem inimeste lohakuses ja hooletuses. Dõrlov jaoks on sügis ja kütteperioodi algus kõige aktiivsem tööhooaeg. “Inimesed ootavad alati viimase piirini ja siis enne kütmisperioodi tellivad korstnapühkija,” märkis ta, ning tõi välja, et inimesed kütavad tihti ka kontrollimata seadmetega, mis võivad kergelt süttida. 

“Need, kes on harjunud ahjuga kütma, enamasti ka teavad, kuidas seda teha,” märkis Dõrlov. Probleemid tekivad siis, kui inimene ostab või üürib endale esimest korda ahjuküttega elamu. Dõrlov ütles, et korstnapühkija ülesandeks on muuhulgas õpetada inimestele, kuidas ohutult ahju kütta, millal siiber avada ja millal sulgeda. 

Kriitilises olukorras aitab kiirelt reageerida suitsu- ja vingugaasiandur Nublu. Ohu korral annab seade häälekalt häiret ning saadab GSMidega teavituse ka G4Si juhtimiskeskusesse, kust sinuga kiirelt ühendust võetakse. Kui sa minutite jooksul kõnele ei vasta, saadab G4S välja patrullekipaaži ja reaalse ohu korral edastatakse info ka Päästeametile.

„Meil on ette tulnud juhtumeid, kus tänu vingugaasianduri paigaldusele on inimesed avastanud, et nende eluruumides on pikemat aega olnud vingugaas,” sõnas G4Si standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala. “Inimesed on kurtnud pärast anduri paigaldamist, et andur annab kogu aeg häiresignaali. Põhjuseks pole selliste juhtumite puhul mitte rikkis andur, vaid vingugaas eluruumis.” 

Sellisel juhul tuleks üle vaadata küttekehad või kütmisviisid. “Kuigi väikese CO kontsentratsiooni puhul ei pruugi inimene kohe ennast halvasti tunda, on see ajapikku ikkagi tervisele kahjulik,” sõnas Pärjala.