G4S blogi

Mida Eesti maamajade ja suvilate omanikud kõige rohkem kardavad?

Foto: Scanpix/PM/Mihkel Maripuu..

Kas oled kunagi mõelnud, milline on sinu suurim hirm? Täpsemalt – milline on sinu suurim koduga seotud hirm? Kuigi paljud koduga seotud hirmud võivad äärmiselt sarnased olla – röövlid, sissetungijad, tulekahjud – tuleks esiteks mõelda sellele, kas küsimus esitatakse korteri- või maamajaomanikule.

Kui G4S 2017. aasta kevadel Eesti maamajade ja suvilate omanike seas suuremahulise küsitluse läbi viis, esitati neile muuseas ka artikli alguses püstitatud küsimus.

Esmalt tuli selgeks teha, kui paljud majaomanikest omavad lisaks peamisele eluasemele ka suvilat ja kui paljude vastanute jaoks ongi maamaja nende peamine eluase. Kogutud andmetest selgus, et veidi rohkem omatakse maamaju (56%) ja vähem suvilaid (44%). Kui suvila või maamaja peale mõelda tuleb paljudele inimestele silme ette pilt keset põldu või metsa paiknevast majast, mida ümbritseb ainult kaunis Eesti loodus.

Tegelikult asuvad koguni 91% suvilatest ja maamajadest vähem kui kilomeetri kaugusel lähimast naabrist. Lähim asula seevastu on enamikest (45%) suvilatest või maamajadest 1 kuni 5 kilomeetri kaugusel, kuid 31% neist asuvad siiski ka asulast vähem kui kilomeetri kaugusel.

Mida suvila- ja majaomanikud kardavad?

Kui mõtlesid artikli alguses esitatud küsimust lugedes esimese asjana tulekahju peale, võid end keskmiseks majaomanikuks pidada. Uuringus toodi tulekahju kõige suurema suvila või maakoduga seotud hirmuna välja 41% omanike poolt, mis tähendab ühtlasi, et see on ka kõige levinuim maakoduga seotud hirme.

Küsitluses sai mitu varianti valida ning lisaks eelnevale arvule vastasid veel 31% kõikidest vastajatest, et tulekahju on nende jaoks lisaks millelegi muule veel üks suurimaid hirme, kuid mitte kõige suurem. “Millegi muu” alla kuuluvad maakoduga seotud hirmudest veel näiteks vargused (16% jaoks kõige suurem hirm) ja rüüstamised (19%). Kui tulekahju oli selgelt kõige levinum hirm kõikide vastajate seas kokku (73%), siis vargused (67%) ja rüüstamine (55%) noppisid endale vastavalt teise ja kolmanda koha.

Suuremate hirmude seast nimetasid omanikud veel elektririkkeid (26% kõikidest vastajatest) ning veekahjustusi (21%), kuid suurimateks hirmudeks pidasid neid juba väike protsent inimesi. Isegi veidi üllataval kombel leidus ka märkimisväärne hulk selliseid majaomanikke, kes ei karda oma suvila või maamajaga seoses mitte midagi – 20% kõikidest vastanutest.

Milliseid meetodeid suvila või maamaja kaitseks kasutatakse?

Tulekahjuga seotud hirmud ei ole suvilate ja maamajade puhul sugugi põhjendamatud, kuna enamik (64%) neist on puitmajad, mille ehitusaeg jääb peamiselt 1900-1999 aastate vahele. Lisaks kuulub üle poolte suvilate või maamajade juurde ka saun (55%) ning pea pooltel on maja juures olemas ka kuur (48%).

Tulekahju ennetamiseks on levinuim vahend ilma ühegi üllatuseta suitsuandur, mis on vastanute kinnitusel olemas 58% suvilatest ja maamajadest. Samas on vaid 5% omanikest võtnud vaevaks hankida suitsuandur, mis on ka valvesüsteemiga ühendatud.

Kuigi suitsuandur on hea vahend põlengu tekkimisest majarahvale teada andmiseks, ei ole sellest kasu, kui häiret ei kuule keegi, kes sellele reageerida võiks. Tehniliselt piisaks seega tavalisest suitsuandurist juhul kui keegi on majas kogu aeg olemas. Küsitlusest selgus aga, et selline on olukord vaid 28% maamajades ja suvilates. 44% majaomanikest kinnitasid, et lülitavad majast lahkudes ka elektri välja, mis aitab vältida võimalike lühiste tekkimist.

Varguste ja rüüstamiste vastu suitsuandurist aga kasu ei ole. Kõige populaarsema suvila või maamaja kaitseks kasutusel oleva meetmena tõid aga 59% vastanutest välja naabrivalve ehk kaitsemeetodi, mille tõhusust varguste, rüüstamiste või muude ohtude kaitsmisel on äärmiselt keeruline mõõta. Naaber ju sinu vara 24/7 ei valva.

Juba tunduvalt vähem sagedamini võib maamajadest või suvilatest leida turvauksi ja -lukke (19%), videovalvet (8%) või turvafirma valveteenust (7%) ja valvekoeri (12%). Viiel protsendil maamajadest ja suvilatest on huvitaval kombel olemas ka turvafirmasse ühendamata alarmsüsteem, mis sissemurdmise korral häiret andma hakkab.

Positiivne on siiski fakt, et vaid 3% kõikidest omanikest vastasid, et ei kasuta oma suvila või maamaja kaitseks ühtegi abinõud ning samuti leidus neid (1%), kes polnud nõus oma eraomandi kaitsmise kohta informatsiooni jagama.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.