Viimastel kuudel on toimunud üle Eesti keskeltläbi 70–80 tulekahju, millest mitu on kaasa toonud surmajuhtumid, mõnest on eluga pääsetud aga viimasel hetkel. Et ohtlikke olukordasid ennetada, tuleb üle kontrollida koduse suitsu- ja vingugaasianduri töökindlus ning teha kindlaks, et pereliikmed oskaksid õnnetuse korral õigesti toimida. 

Viimase hetke pääsemine

Alles paar nädalat tagasi leidis aset kaks äärmiselt ohtlikku sündmust, mille puhul päästis halvimast töökorras suitsu- ja vingugaasiandur. Nimelt registreeris Nublu ühes Tallinna korteris vingugaasihäire. Kuna G4Si juhtimiskeskus kontaktisikuga ühendust ei saanud, saadeti kohale  patrullekipaaž. 

Kohale jõudnud turvatöötaja koputas kõigepealt uksele, kuid keegi ei vastanud. Korteris viibinud eakas proua reageeris lõpuks aknale koputamisele ning avas ukse. Selgus, et kogu korter oli paksult suitsu täis ning turvatöötaja helistas kiirelt Päästeametisse. Kohale jõudnud spetsialistid selgitasid välja, et proua oli ahju kütnud, ahjusiibri liiga vara kinni pannud ja magama läinud, tuppa aga jõudsid nii eluohtlik vingugaas kui suits. Proua rääkis hiljem, et oli Nublu signaali peale küll üles ärganud, kuid olukord tekitas temas sedavõrd segadust, et ta ei osanud teha muud kui voodi peal istuda. 

Teine õnnetus leidis aset Põlvamaa talus. G4Si patrullekipaaž reageeris sealsest seadmest edastatud tulehäirele. Kui turvatöötaja kontaktisikuga ühendust võttis, sai ta vastuseks, et kedagi talus parasjagu ei viibi. Kohale jõudes oli näha, et korstnast tõuseb suitsu ning suits on täitnud ka ühe ruumi. 

Turvatöötaja kutsus kohale Päästeameti, kes majast ühtegi inimest ei leidnud, kuid tõi välja 11 elusat kassipoega. Hiljem selgus, et keegi oli hiljaaegu majas ahju kütnud ja ahjusiibri liiga vara kinni pannud. Päästeamet tuulutas ruumid ja kassipojad viidi tuppa tagasi. 

Ennetus, ennetus ja veel kord ennetus!

Selliste olukordade vältimiseks tuleb tagada, et kodus olev suitsu- ja vingugaasiandur oleks töökorras, peale selle peab ka kindlaks tegema, kas seadme kasutaja oskab häire korral õigesti reageerida ja käituda. 

“Kindlasti on tuleohutus ja ka tulekahju korral tegutsemine teema, mis tasub läbi rääkida pere ja lähedastega, nende hulgas eakate lähedastega. Rõhku tasub panna eelkõige ennetustööle,” sõnab Päästeameti ennetustöö osakonna nõunik Tuuli Taavet.

Inimeste teadlikkus on väga erinev – Päästeamet tegeleb süstemaatiliselt ennetustööga ja aasta-aastalt on olukord paranenud. “Arenguruumi siiski on. Tuleb arvestada, et inimeste kogemused, stressitaluvus ja mitmed muud omadused on väga erinevad,” selgitab Taavet. Tema sõnul võib see muuhulgas tähendada, et kiiret reageerimist nõudvas olukorras ununeb, kuidas toimida. 

“Õnnetus tuleb tavaliselt ikka ootamatult ja ehmatab, mistõttu tuleks lähedastega läbi arutada, kuidas erinevates kriisiolukordades toimida,” soovitab Taavet. “Kui erinevad stsenaariumid on omavahel läbi arutatud ja miks mitte ka mõnel moel läbi harjutatud, on lihtsam säilitada ootamatus olukorras külma närvi ja selget tegutsemissuunda.”

Samuti aitab läbi arutamine Taaveti kinnitusel kindlaks teha, kas kõik pereliikmed oskavad ohuolukorras käituda. Kui selgub, et mõnes küsimuses on infot vähevõitu, siis saab ennast ja ka lähedasi vajalike oskustega aegsasti kurssi viia. Et oma teadmisi värskena hoida, tasub aeg-ajalt põhitõed üle korrata ja veenduda, et kõik oluline on meeles.

Kas seade on töökorras?

Kindlasti tuleb kord kuus kontrollida ka anduri töökindlust. “Kuigi andur võib pealtnäha tunduda täiesti töökorras, võivad anduri sees olevad suitsule reageerivad sensorid aja möödudes tundlikkust kaotada,” selgitab Taavet.

Andurit saab kontrollida testnupule vajutamisega – see kinnitab, et aku/patarei, elektroonika ja helisüsteem töötavad. Siiski ei tähenda see alati, et andur ka päriselt korralikult töötab. Kui andur on seisnud laes juba aastaid, tuleks see korraks alla võtta ja vaadata tagaküljel olevat infot – seal on kirjas anduri kehtivusaeg või tootmise kuupäev. Kui andur on aegunud või seadme tagaküljel pole aegumise aega kirjas, tuleb seade kindlasti välja vahetada.

Väike rutiin loob turvatunde

Mõistlik on teha suitsuanduri kontrollimisest igakuine väike rutiin – meeles aitab seda pidada näiteks sellekohane kirje kalendris. “Kontrollimine võtab aega mõne sekundi, kuid annab vastu turvatunde, et elupäästev sõber on töökorras,” põhjendab Taavet.  

Päästeameti soovitus on, et nooremad võiksid tunda huvi ka oma eakamate sugulaste ja naabrite vastu ning ulatada vajadusel abikäe. “Kuna eakamatele on anduri testimine ja vajadusel selle laest alla võtmine keerulisem ja nõuab suuremat pingutust kui noortel, on igati teretulnud, kui nooremad lähedased neid seadme kontrollimisel aitavad,” selgitab Taavet. Nii on muuhulgas kaotatud ka oht, et eakas anduri järele upitades õnnetult kukub ja viga saab.

Kordame üle, kuidas punast kukke ennetada?

• Kontrolli üle elektriseadmed ja nende juhtmed.
• Vaata, et pikendusjuhtmesse ei oleks ühendatud liiga palju seadmeid.
• Paigalda suitsuandur vastavalt juhendile.
• Kontrolli suitsuanduri töökindlust ning aita seda teha ka eakatel sugulastel.
• Pea meeles, et siibri tohib sulgeda vaid siis, kui tuli on täielikult kustunud. 

Tulekahju korral tegutsemise kohta saab abistavat infot SIIT