Kuigi sissemurdmisi ja tulekahjusid kardetakse rohkem hinnalise eseme varguse või hävimise pärast, siis on veel üks aspekt, millele enne õnnetust mõelda ei osata. Räägime emotsionaalsest kahjust, mis võib olla varalisest kahjust laastavam. Kuidas sellega toime tulla?
Turvatunne võib kaduda kogu eluks
“Tuleõnnetus võib olla vägagi traagiliste tagajärgedega, eriti kui põleb inimese kodu, sest enamasti on see koht, kus inimene tunneb end turvaliselt,” sõnas Ohvriabi talituse Lõuna piirkonna juht Heleri Olo.
Kui ka endal ja lähedastel õnnestub tule eest pääseda, siis paratamatult toob kodu põleng kaasa kaotuse, mida võib võrrelda leinaga. “Asjad saab asendada, aga kodust turvatunnet ei pruugi tagasi saada,” sõnas G4S-i standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala.
Vargused või sissetungid on oma olemuselt küll teist laadi sündmused, kuid seotud samuti turvatunde kadumisega. “Kui vargus on juba toimunud, siis seda enam kahjuks olematuks teha ei saa,” ütles Olo. Küll aga on psühhosotsiaalse nõustamise toel võimalik vähendada riske vaimsete tervisehäirete tekkeks või nende raskema kulu ärahoidmiseks.
Õigel ajal abi saamine võib ennetada hilisemate vaimse tervise häirete teket või nende raskusastet. Iga taoline läbielatud sündmus ei too endaga alati vajadust psühholoogilise abi järele, mõnikord piisab ka ennetavast vestlusest ja veendumusest, et inimesega on kõik korras. Samuti on oluline, et inimene teaks, kuhu pöörduda, kui juhtunu teda häirima jääb.
Vaimne tervis on viimane, millele mõeldakse
Turu-uuringute AS viis eelmisel aastal läbi üleriigilise uuringu, millest selgus, et viimase kümne aasta jooksul on seitsme protsendi eestlaste kodudesse või suvekodudesse sisse murtud – see tähendab, et varguse ohvriks on langenud 76 930 kodu või suvekodu.
Paraku vastas vaid 4% inimestest, et sissemurdmisega kaasneva emotsionaalse kahjuga toimetulemiseks peaks otsima professionaalset abi. See näitab, kui väike hulk inimesi tegelikult professionaalide poole pöördub. Ülejäänud ei oska tekkinud vaimse tervise kahjule üldse tähelepanu pöörata.
Olo sõnul võib olla selleks mitu põhjust: kas ei teata ohvriabist ja sellest, millistel puhkudel pöörduda ning millist abi saab, või ei tunta ennast ohvrina. Ohvriabisse võivad pöörduda kõik, kes on kogenud väärkohtlemist, hooletusse jätmist, sattunud õnnetusse või kogenud mõnda teist sündmust, mis hakkab elu häirima. Ilmselt ei osata seostada psühholoogilise trauma teket erinevate kuritegude, eriti varavastaste kuritegudega.
Kui probleemiga ei tegeleta, võib inimesel suureneda ärevus, mõnel juhul tekkida paanikahäire ja eriti raskel juhul posttraumaatiline stressihäire. “Kannatanu võib langeda depressiooni, tal võivad tekkida raskused tööl, isiklikus elus, samuti võib välja kujuneda mõni sõltuvus,” rääkis Olo.
Ohvriabisse pöördumine on tasuta ja kui on alustatud süüteomenetlus, siis on võimalik psühholoogilise abi kulude hüvitise läbi saada ka täiendavat psühholoogilist abi. Ohvriabitöötajad kuulavad sind ära ja aitavad parima abini jõudmisel.
Kuhu pöörduda?
Helistades ohvriabi kriisitelefonil 116006, saab helistaja vajadusel emotsionaalset tuge, ärakuulamist ja psühholoogilist esmaabi. Kriisitelefonispetsialistid tagavad saadud info edastamise vastavatele abiandvatele spetsialistidele (ohvriabitöötaja, 112, politsei) ning vajadusel jagavad infot erinevate vaimse tervise nõustamiste võimaluste kohta.
Helistades numbril 6604500, saab registreeruda psühhosotsiaalseks nõustamiseks vaimse tervise ja üldisemate igapäevaeluliste murede korral (vajadusel suunatakse videonõustamisele). Telefon töötab kell 10.00–24.00. Täpsema informatsiooni leiad SIIT.
Oluline roll ka ennetustööl
Samas ei nõua suurt pingutust, et õnnetusi veidigi ära hoida. Näiteks tasub koju paigaldada nutikas Nublu, mis annab häiret ja lisaks saadab GSM-sidega suitsu või vingugaasi taseme tõusmise korral teavituse G4Si juhtimiskeskusesse, kust sinuga kiiresti ühendust võetakse. Varguse ennetamiseks võiks panna koju valvesüsteemi ja see aktiveerida – nii saad tunda end turvaliselt igal ajal.
