Üks tugev torm võib mõne sekundiga teha seda, mida tänapäeval ette kujutada ei taha. Elekter kaob ja eriti räbal on olukord, kui kedagi kodus ei ole. Kas see tähendab, et ka koduvalve seadmed ei toimi ja varastel on vaba voli sisse marssida?
Mõni rike on paratamatu
“Parata ei saa midagi, kui tõuseb näiteks tugev torm, mis voolukatkestuse põhjustab,” nentis Elektrilevi kommunikatsioonijuht Liis Veersalu ja osutas, et tänavu on eri põhjustel olnud ligi 10 000 väiksemat ja suuremat elektririket.
Veersalu tõi välja mitmeid põhjuseid, miks rikked tekivad: elektriposti lähedal tehakse kaevetöid või on põllumajandustehnikaga liinile otsa sõidetud. Erandiks ei ole olukorrad, kus katkestuse põhjustab postile pesa ehitanud kurg või on linnuparv valinud õhkutõusmiseks liinijuhtme, mis selle võnkuma paneb ja lühise tekitab.
Kui elektriposti lähedal tehakse kaevetöid või on põllumajandustehnikaga liinile otsa sõidetud, siis võib majja lüüa liigpinge, mis võib omakorda põhjustada tulekahju. “Tekkinud tulekahju puhul on hea, kui teil on kodus suitsu- ja vingugaasiandur, aga soovitame paigaldada liigpingepiiriku, et sellist olukorda ei tekiks,” ütles G4Sis standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala.
Kõik elektriseadmed on ehitatud vastavalt nimipingele ehk nende isolatsioon on piisav nimipingel töötamiseks. Kui tekib liigpinge, siis isolatsioonis võib tekkida ülelöök ja ülelöögi tagajärjel lühis. “Elektroonika on taoliste liigpingete osas palju tundlikum kui mootorid või hõõgpirnid,” tõi Veersalu näiteks. See tähendab, et tulekahju võib saada alguse just koduelektroonika liigpingest.
Mis juhtub, kui välk lööb liini lähedale?
Elektrivõrgus liigpingete tekkimiseks ei pea välk lööma otse liini, vaid piisab ka löögist liini lähedale, kuna piksenoole ümbruses tekib väga tugev elektriväli, mis indutseerib elektrivõrgus liigpingeid. “Need liigpinged liiguvad mööda elektrivõrku edasi tarbijate suunas,” selgitas Veersalu.
Et tarbijaid võimalikult palju kaitsta, on õhuliinidele paigaldatud liigpingepiirikud, mis suunavad liigpinge impulsid maha. Kui aga löök on tarbijale piisavalt lähedal, ei suuda võrgu piirikud tarbijat piisavalt palju kaitsta ja siinkohal aitab see, kui tarbija paigaldab ka enda kilpi liigpingepiirikud.
Keskmine katkestus on pea kaks tundi
Keskmine katkestusaeg eri asutusaladel on sel aastal olnud 111 minutit. Tiheasustusaladel esineb rikkeid rohkem kui hajaasutuses, samas on tiheasutuses piirdunud keskmine katkestuseaeg vaid 75 minutiga. Hajaasustuses on see rohkem kui neli korda suurem ja keskmiselt lausa 350 minutini.
Katkestusaja pikkuse erinevus tuleneb sellest, et tiheasustuses saab elektrivarustuse kiiremini taastada. Hajaasustuses võib see tugevamate tuulte või riketerohke perioodi korral võtta pikemalt aega, sest seal jooksevad tihti pikad liinid mööda metsa. Suurem on ka võimalus, et mõni mürakas puu liini uuesti maha võtab.
Kui rääkida piirkondadest, siis on kõige kehvem olukord Harjumaal, kus juhtus pea veerand kõigist katkestustest. Järgneb Tartumaa 13 protsendiga ja kõige vähem peavad katkestuste pärast muretsema Hiiumaa ja Saaremaa elanikud, kus oli vastavalt kaks ja neli protsenti riketest. “Harjumaa rikete rohkuse üks põhjus on jaanipäeval möllanud torm, mis tekitas päevaga 414 riket,” märkis Veersalu.
Mis juhtub sinu koduvalvega?
Kui mõtled, kas rikke puhul on varastel lihtne tee sinu koju, siis korraliku valvesignalisatsiooni puhul selle pärast muretsema ei pea. “Katkestuse korral läheb G4S-i keskseade üle akutoitele ning aku peab vastu mitmeid tunde, mille jooksul vool tagasi tuleb. Akutoitele üle minnes annab seade signaali ja seejärel saab omanik ise otsustada, kas soovib, et patrullekipaaž seda kontrolliks või on teada, et tegu on lühiajalise katkestusega ja muretsemiseks põhjust ei ole,” kirjeldas G4Si standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala.
