Stepslis olev röster polegi kõige suurem pahalane! Vaatame üle levinumad vead, mille eiramine võib maja maha põletada

Foto möödunud talvel toimunud suvila põlengust, mil tulekahju sai alguse vanast külmkapist.Foto: Päästeamet

Elumajades puhkes eelmisel aastal 148 tulekahju, mis said alguse elektrist. Põhjuseks kas rike elektrisüsteemis või seadmete mitte just kõige targem kasutamine. Ja kui paljud arvavad, et õnnetuste ennetamiseks tuleb ajutiselt kasutatavad seadmed stepslist välja tõmmata, siis alati ei pruugi sellest piisata.

Oluline on seadme seisukord ja vanus. Seda kinnitab Päästeameti ennetusosakonna eksperdi Tuuli Taaveti toodud näide ühe suvila põlengust eelmisel talvel. Suvilat külastati harva ning ainus vooluvõrgus olev seade oli külmkapp. See töötas niiskes ja külmas kogu aeg, samas polnud selle ümber jäetud piisavalt vaba ruumi ja ühel päeval oligi kümme aastat vana masin tules ja süütas ka suvila.

“Külmkapi kompressor töötades kuumeneb ja vajab jahutamiseks ruumi. Samuti voolab tihti selle pinnale kondensvesi, mis jahutab ja aurustub sealt pinnalt. Külma ruumi korral võib see vesi hoopis torustikus külmuda,” rääkis Taavet. “Nii vanad seadmed võiks juba välja vahetada.”

Seadmed ise ei ole ohtlikud

Nii Päästeamet kui G4S toonitavad, et seadmed, mida iga päev ei kasutata, tuleks vooluvõrgust välja võtta. Kodudes põhjustavad põlenguid enamasti erinevad anomaaliad. Näiteks võib äikeselöögi tõttu tekkiv ülepinge süüdata täiesti korras seadme. “Seadme pistikust välja võtmine aitab vähendada riski, et elektrivõrku sattuv lisapinge neid kahjustab. Kui elektriseadmed saavad liigpingeid, siis nende isolatsioon võib saada kahjustada ja need võivad süttida.”

Lõplik tekkepõhjus 2020 2021 2022
Elektripaigaldise rike 87 95 69
Elektriseadme rike 35 40 53
Elektriseadmete kasutamine 16 27 26
KOKKU 138 162 148

Tulekahju võib põhjustada ka vigane või liiga vana seade. “Näiteks võib katkises seadmes tekkida lühis, kui see ei saa jahutamiseks piisavalt õhku. Samuti võib see üle kuumeneda,” räägib Taavet. “Ka amortiseerunud seadmed on väga ohtlikud.”

Äikest ja võrgurikkeid ei suuda keegi prognoosida, küll aga saab igaüks vältida elektrist põhjustatud tulekahju. Näiteks peab veenduma, et kodune elektrisüsteem on kaasaegne ja ohutu. Siiani leidub kodusid, kus on seintes nõukogudeaegsed elektrisüsteemid. Samuti suurendab tulekahju riski nii-öelda ise tegemine. Ära pusserda ise, elektritöödeks palka ikka professionaal! 

Selleks, et saaksite aimu koduse elektrisüsteemi turvalisusest, tasub teha elektriaudit. Seda saab tellida näiteks Eesti Energia kodulehelt

Teleri võid rahule jätta

Seadmeid kasutades on väga tähtis jälgida ohutusreegleid. Nii mõnigi meist on kodust lahkudes hakanud paaniliselt mõtlema, et kas triikraud sai ikka stepslist välja võetud. Täiesti õige mõte, sest nii mõnigi tulekahju on sellest alguse saanud. 

Samas rõhutab Taavet, et kõiki seadmeid pole vaja “välja võtta” – mõnikord võib see kasu asemel hoopis kahju teha. Seadmed, mis võivad “võrgus olla”, on näiteks külmkapp, õhksoojuspump, pesumasin, nõudepesumasin, veeboiler, põrandaküte, elektripliit, televiisor, ruuter, digiboks ja arvuti.

Taaveti sõnul võib eelnimetatud seadmete pidev lahtiühendamine vooluvõrgust kahjustada nende elektroonikat ning vähendada kasutusiga. “Eriti tundlikud on sellele näiteks arvutid, ruuterid, digiboksid, televiisorid, raadiod ja erinevad võimendid.”

Kõiki seadmeid pole vaja vooluvõrgust välja võtta.Foto: Shutterstock

Teatud seadmeid ei tasu välja tõmmata veel kahel põhjusel. Näiteks peab boiler ja põrandaküte pärast sisselülitamist taas üles soojenema – see on aga täiendav energiakulu. Samuti lähevad paigast ära kellaajad ja seadistused, mille taasseadistamine on tüütu. 

Ära jäta järelevalveta ehk vastuoluline soovitus

Söögi alla ja peale võib kuulda, et elektriseadmeid ei tohiks jätta omapäi. Kuid kuhu suunas liigub maailm? Aina rohkem tuleb turule seadmeid, mida saab taimeri abil soovitud ajaks tööle panna. Väga mugav – pesumasin hakkab tööle tunnike enne tööpäeva lõppu ning koju jõudes saad juba rõivad kuivama panna või hakkab ahi enne koju saabumist “toitu küpsetama”. 

Nüüd on teemaks pesu pesemine öösel. Siit jõudsimegi järgmise kodumasinaid puudutava teemani ehk elektri krõbeda hinnani. Millal see siis on odav? Öösel! 

G4Si standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala nendib, et kõik kriisid on toonud turule aina innovaatilisemaid lahendusi, mis soosivad öist seadmekasutust. On olemas seadmeid, mis jälgivad ise, millal elekter on odav ning vastavalt sellele hakkavad tööle. 

Ta hoiatab, et eriti ohtlikud on seadmed, kus saavad kokku vesi ja elekter, näiteks nõudepesumasin ja pesumasin. Seal on niiske keskkond ja mootori töötamise ajal tekib kondensaat. Samuti on ohtlik pealtnäha süütu kubu, sest seal saavad kokku kuum õhk ja rasv.  Lisaks on seal mootor, mis ajaga väsib ja määrdub. Kubuga seonduvatest ohtudest ja sellest, kuidas seda hooldada, kirjutasime pikemalt siin

Avastage tulekahju kiirelt

Pärjala sõnab, et kõige tähtsam on tulekahju ennetamine, kuid teisalt on põlengu puhkedes tähtis sellest kiire avastamine. Meie kodudesse tekib aina rohkem materjale, mis kiirelt tuld võtavad, õnnetuse korral on aga iga sekund kriitilise tähtsusega. 

Põlengule aitab kiirelt jälile saada suitsu- ja vingugaasiandur Nublu. Säilitage turvatunne nii kodus kui eemal olles. Andur saadab kiirelt häireteate G4S juhtimiskeskusesse ning teie saate olla kindlad, et põlengu kahjud pole katastroofilised.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.