G4S blogi

Tallinna traagilise õnnetuse järelkaja: mitu elu peame kaotama, et teha see üks lihtne päästev liigutus!

Elu näitab, et traagilise lõpuga sündmuseid juhtub endiselt liiga sagedasti.Foto: Shutterstock

Oktoobrikuu viimasel päeval teatas päästeamet järjekordsest traagilisest tuleõnnetusest: Tallinna kesklinnas arvatavalt hooletust suitsetamisest alguse saanud korteripõlengus kaotas elu üks inimene. Õnnetuse eest hoiatav suitsuandur korteris puudus.

Tulekahju puhkes 31. oktoobri öösel Tallinna kesklinnas Pille tänaval kahekordses elumajas. Päästjate saabudes oli keskealine naine teisel korrusel põlevast korterist ise välja pääsenud ning kiirabi viis ta haiglasse.

Enne jõudis naine päästjatele öelda, et korteris on veel üks inimene. Päästjad sisenesid suitsu ja leeke täis korterisse, leidsid sealt keskealise mehe ning andsid ta üle kiirabile. Mehe elustamine tulemusi ei andnud. Tulekahju, mille kolle asus korteri elutoas, suutsid päästjad üsna pea kustutada.

Nagu on Eestis surmaga lõppenud tuleõnnetuste puhul paraku valdavaks kujunenud, teatas päästeamet ka nüüd, et süüdi võib olla hooletu suitsetamine. Statistika näitab, et see oli sel aastal 31. inimene, kes tulesurmas elu kaotas.

15 aasta taguse ajaga võrreldes (2007. aastal hukkus tulekahjudes 132 inimest) on tulesurmade number tõesti lootustandvalt väiksem. Kuid iga inimese kaotus on suur tragöödia ja päris rahul võib olla alles siis, kui aastane tulesurmade arv on null. Esialgu on Eestis küll seatud eesmärgiks jõuda Põhjamaade tasemeni ehk statistiliselt umbes 12 tules kaotatud eluni aastas.

Mõlemast eesmärgist oleme paraku üsna kaugel. Kas ja keda selle eest vastutusele võtma peaks? Raske öelda ja tagantjärele targutamine statistikat enam paremaks ei tee ega kaotatud elusid tagasi too. Küll aga saab igaüks meist selle heaks midagi ära teha.

Päästeameti andmetel polnud esmaspäeva öösel Tallinnas põlenud korteris suitsuandurit, mis on kohustuslik. Miks seda polnud? Kas selle olemasolu oleks ehk ühe inimese elu päästnud? Seda enam teada ei saa.

Aga tasub jälle meelde tuletada, et suitsuandur ei ole vaid kohustuslik vidin, mille puudumise tagajärjeks on lihtsalt trahv. Räägime ikkagi elupäästjast. Tuletagem meelde vaid mõningaid viimase aja juhtumeid: suitsuandur päästis põlengust korteris magava mehe; koduvalve suitsuandur päästis eaka naise elu. Selliseid õnnelikke lugusid ei ole tegelikult sugugi vähe.

Seaduse silmis ei ole vahet, milline suitsu- või vinguandur sul kodus on. Ja õnneks näitab ka statistika, et enamikes kodudes ongi mingisugune suitsuandur olemas.

Südamerahu huvides oleks mõistlik kaaluda nutika anduri paigaldamist, mis aitab õnnetust ennetada ka siis, kui pererahvas on parasjagu kodust eemal või sügavalt magades ohusignaali lihtsalt ei kuule.

Näiteks saadab Nublu nutikas suitsu- ja vinguandur ohu korral häire G4S juhtimiskeskusesse, kust võetakse kiiresti ühendust kliendi või tema lähedastega. Kodust või suvilast eemal olles saab koduomanik aga määrata kontakti, kellega vajadusel ühendust võetakse. Kui kliendi või kontaktisikuga ühendust ei saada, läheb olukorda kontrollima juba ekipaaž.

Nutika seadme eeliseks on seegi, et kui tavalise suitsuanduri patareid võivad saada tühjaks täiesti ootamatult, siis Nublu töökindluse pärast kunagi muretsema ei pea. Seade annab G4Si juhtimiskeskusele teada, et on tühjenemas ning uus patarei tuuakse kohale enne kui vana tühjaks saab.

Elu näitab, et traagilise lõpuga sündmuseid juhtub endiselt liiga sagedasti. Muidugi juhtuvadki õnnetused peamiselt kõige ebasobivamal ajal ja erinevate asjaolude kokkusattumisel. Nende kokkusattumuste tabamiseks ongi loodud abimehed, mis tulevikus võivad päästa meie, meie lähedase või naabri elu ja kodu.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.