G4S blogi

Trauma kogu eluks: kuidas tulla toime vastiku tundega, mille jätsid koju tunginud vargad?

SissemurdmineFoto: Shutterstock

Sissemurdmise ohvriks langemine on ebameeldiv kogemus, mis võib kodust turvatunnet pikaks ajaks vähendada ning kogu pere vaimsele tervisele tugevat mõju avaldada. Kuidas käituda, kui taoline sündmus aset on leidnud?

Sissemurdmine varaline kahju ei pruugi olla suurim

Jõulud ja aasta lõpp on paljude riikide statistika põhjal kahjuks ka see aeg, mil sissemurdmiste arv on tavapärasest märksa kõrgem. Põhjuseid on siin erinevaid, näiteks on siis suurem tõenäosus, et kodudes on hinnalisi esemeid, samuti lähevad paljud pühi veetma kodust eemale ning seetõttu on kurikaeltel risk vahele jääda väiksem.

Kui pärast eemalolekut koju tagasi jõudes avastad, et kodus on käinud soovimatud külalised, siis esimese reaktsioonina võib tekkida mure koduse vara pärast: kas midagi on ära viidud ning kui jah, siis kui suured on kahjud? Hoopis tõsisemad mõjud võivad esialgu kahe silma vahele jääda – materiaalse saab asendada, kuid privaatsuse ja turvatunde rikkumine võib jätta püsiva jälje inimeste, aga eriti laste psüühikale.

Kodu on ju enamiku jaoks püha ja isiklik koht, kus võib end tunda vabalt ning turvaliselt. Seetõttu on sissemurdmine väga ebameeldiv isegi juhul, kui midagi ära ei viidudki või kindlustus hüvitab kogu materiaalse kahju. Ning kui teo toimepanemise põhjused on kurikaeltel enamasti “ärialased”, siis ohvri jaoks võib tegu olla isikliku ründamisega ja traumaatilise kogemusega.

Uuringute kohaselt mõjubki sissemurdmine paljudele ohvritele vaimselt raskelt ning vähendab nende turvatunnet. Muuhulgas võivad kaasneda hirm kontrolli kaotamise ja abituse ees ning koduse turvatunde vähenemine. Samuti stress ja pinged ning ärevus ja unehäired.

Eelmisel aastal viisid Turu-uuringute AS ja G4S läbi koduturvalisuse uuringu ka Eestis, millest selgus, et üle kolmveerandi inimestest, kelle koju on sisse murtud, märkisid, et peavad juhtunuga kaasnenud emotsionaalset kahju suuremaks kui materiaalset. 72 protsenti on tundnud ebamugavust ja turvatunde puudumist veel kaua peale seda, kui nende koju või suvilasse sisse murti.

Uuringu tulemusi kommenteerides ütles Ohvriabi Põhja piirkonna juht Olga Jevdokimova, et selline kogemus võib tuua kaasa stressi, mille tõttu võivad tekkida ärevushäired, depressioon või posttraumaatiline stressihäire (PTSH). Sel juhul on tegu tõsisema probleemiga, millega kaasnevad muuhulgas une- ja söömishäired, raskused tööl, koolis või isiklikus elus.

Kuriteo ohvrid saavad tasuta psühholoogilist abi

Suurbritannia ja Soome ohvriabiasutused on lähemalt uurinud taoliste sündmuste mõju noortele ning leidnud, et kuigi ebameeldivad on need kõigile, võivad suurimateks kannatajateks ka varavastaste kuritegude puhul olla just lapsed. Seda põhjusel, et noores eas isikud on mõjutatavad ja haavatavad, mistõttu on psühholoogiline mõju neile kõige suurem.

Laste kujutlusvõime on teadupärast niigi suurepärane, saati siis pärast traumaatilisi kogemusi: kui keegi võõras on juba korra salaja koju tulnud ja seal ringi jalutanud, siis kuidas võib edaspidi kindel olla, et öösel kõrvaltoast kostev hääl oli ikka töötav pesumasin ja mitte halbade kavatsustega kurikael?

Raskemate tagajärgede ärahoidmiseks on vahest hea mõte pöörduda juba enne probleemide teket vaimse tervise spetsialisti poole. Sagedasti ei ole tõsisemat sekkumist vajagi, kuid kogetust rääkimine ja mure jagamine saavad anda ohvrile endale kindlustunde, et temaga on ikkagi kõik korras. See on seda olulisem, et tihti ei teadvusta inimesed endale juhtunu mõjusid ja arvavad, et nendega on kõik hästi, kuigi see ei pruugi päris nii olla.

Tasub teada: kõigil, kelle suhtes on toime pandud süütegu ning kellel on süüteoga seonduvalt abivajadus, on õigus saada psühholoogilise abi teenuse kulude hüvitamist. Psühholoogilise abi teenuse kulude hüvitamisele on õigus ka süüteo ohvri pereliikmetel, kelle toimetulekuvõime on ohvri suhtes toime pandud süüteo tõttu langenud.

Selle saamiseks tuleb ühendust võtta ohvriabiga, mille piirkondlike osakondade kontaktid leiab sotsiaalkindlustusameti veebilehelt. Kiirema abivajaduse korral või kui soovitakse suhelda anonüümselt, võib helistada ka ööpäevaringselt tegutsevale ohvriabi kriisitelefonile 116 006.

Varguste ja sissemurdmiste ohvriks langemise tõenäosust saab vähendada sellega, et paigaldatakse korralikud turvauksed ja suletakse aknad ööseks või kodust ära minnes. Kindlasti on mõistlik liituda koduvalveteenusega, sest sageli peletab varga eemale ainuüksi turvasüsteemide nägemine või häire kuulmine. Kui turvasüsteem olemas, tuleb häire korral olukorda kontrollima juba patrull, mis suurendab võimalust pahalaste tabamiseks.

Näiteks valides AIKO nutika valveteenuse, saab ühekorraga kõik kodus vajaminevad valveseadmed ning võimaluse nutitelefoni abil nii süsteemi juhtida kui kodus toimuval silma peal hoida.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.