Plekist vihmaveetünn, seinale toetuv redel, kuuri all seisev lumelabidas… Pererahva jaoks täiesti tavalised asjad, kuid varaste jaoks väärtuslik kraam? Statistika näitab, et varguste arv on viimased neli aastat olnud tõusvas trendis. Mida saab koduomanik ise teha, et mustade mõtetega võõrad hoovist eemal hoida?

Varastatakse kõike, mis ripakil

Kõige tähtsam soovitus – hoovist tuleks silme alt ära panna kõik, mis võib vargale huvi pakkuda. Isegi kui tegemist on vana plekist tünniga, kus hoitakse vihmavett, sest varga jaoks võib see tähendada üsna mitu kilo vanametalli. 

“Kui juba hoovi tullakse, siis vaadatakse rohkem ringi. Esimesel korral läheb võib-olla kastmistünn, teisel korral murtakse lahti kuuriuks ja kolmandal korral ollakse juba toas sees. Reeglina on nii, et kui midagi huvipakkuvat leitakse, siis süvenetakse hoolikamalt, et mis sealt veel võtta on, “ hoiatab G4Si standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala.

Hoovis vedelev redel on tööriist vargale

Hoovides leidub tihti redeleid, labidaid ja teisi esemeid, mis esmapilgul tunduvad lihtsalt lohakile jäetud asjadena. Varga jaoks saavad need täiesti teise tähenduse.

Pärjala toob näiteid. Teise korruse aken on lahti ja seinale toetub redel – selle abil varas majja pääsebki. Või maja uks on kinni, aga kuuriuks lahti ja seal vedeleb raudkang või kirves. Need on head tööriistad, et majja sisse murda. Näidete moraal on lihtne, kõik uksed peavad lukus olema ja õues vedelevad asjad tuleb silma alt ära koristada.

“Inimese jaoks võib see olla lihtsalt redel või seina ääres seisev labidas, kuid varga jaoks võib see olla abiline, mille abil samm edasi liikuda,” osutab Pärjala.

Teda täiendab Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre, kelle sõnul tuleb nädalavahetuseks või pikemaks ajaks kodust lahkudes kindlasti luku taha panna kõik aiatööriistad, laste tõukerattad, grillid ja voolikud. Need on esemed, mida järelturul otsitakse ja mida vargad saavad kiiresti maha müüa. 

Millal vargad tegutsevad? 

Mida pimedam aeg, seda lihtsam on vargal tegutseda. Pärjala märgib, et ka puhkuste ajal on kurikaeltel lihtsam tegutseda, sest kodud jäävad pikaks ajaks valveta. Samuti on neil lihtsam tegutseda suvekodudes, kus talveperioodil eriti ei käida. 

“Mulle meenub üks lugu pererahvast, kes kevadel suvekoju läks. Neil oli seal eelnevast suvest üks projekt, selline korralik punastest tellistest ahi. Keegi oli kivi-kivi haaval selle lahti võtnud ja ära viinud. Selline vargus ei võta kümme minutit, varas või vargad said seal rahulikult toimetada,” räägib Pärjala. Ka selle juhtumi uurimine on keerulisem, sest pole täpselt teada, millal vargad käisid.

Koduvalvele mõeldakse liiga hilja

Pärjala sõnul mõeldakse koduvalvele alles siis, kui kodus on sees käidud. Ta toob näite eelmisest suvest, kui Tallinna lähiümbrust tabas varguste laine.  G4sil tuli toona nõustada mitmeid sissemurdmiste ja varguste ohvriks langenud inimesi nii Sakust kui ka Kiisa, Kasemetsa, Metsanurme ja Roobuka piirkonnast. Kahjud polnud reeglina suured, kuid inimeste kodurahu oli rikutud.

“Enamasti mõeldakse, et valvesüsteem on vajalik asjade kaitsmiseks. Levinud on ka arvamus, et mul on kindlustus ja see hüvitab varguse korral esemete väärtuse, kuid tegelikult on koduvalve vajalik eelkõige ühel teisel põhjusel,” räägib Pärjala. ”Erinevad uuringud, mida me ohvriabiga läbi oleme viinud, näitavad, et varguse ohvriks langenud inimesed ei muretse aastaid hiljem mitte materiaalse pärast, vaid kannatavad hoopis emotsionaalse trauma all. Asjad korvab kindlustus, aga emotsionaalne trauma sellest, et keegi tuli minu koju, võib väga pikalt kesta.” 

Kaks põhjust, miks investeerida koduvalvesse

Nii palju kui on kodusid, on ka erinevaid valvelahendusi. Siit saab vastavalt enda kodule leida sobiva lahenduse. Pärjala rõhutab, et kõige paremini toimib valvesüsteem hoonete puhul, mida saab lukustada. 

• Turvakaamerad on preventatiivsed. Kui kaamerad on üleval, siis vargusekatse või vargus jäetakse tegemata, sest miks varastada kaamera all, kui võib varastada seal, kus pole kaamerat. 
• Väga efektiivne ja tänuväärne materjal uurijate jaoks. Uurijad saavad teada, millal vargus juhtus ja milliste tundemärkidega on isikud. Isegi kui neil on kapuutsid peas ja nägu pole näha, siis uurijate jaoks on seal miljoneid vihjeid, mis oluliselt lihtsustavad kuriteo uurimist. 

Kuidas oma hoovi veel kaitsta?

• Valgustus. Hoolimata kallist elektrihinnast, tuleks hoovi või vähemalt ukse ette paigaldada valgustus. See muudab varga jaoks tegutsemise ebamugavamaks. 
• Korralik valvekaamera. Tähtis on kaamera valikul mõelda, kas pilt on nähtav ka pimedas või on vaja lisavalgustust. 
• Kõik väärtuslik peitu. Lukustatud hoonetesse tuleks panna kõik väärtuslik ja ka need asjad, mis võivad enda jaoks tunduda väikese väärtusega. 

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Tambre soovitab koduomanikele järgnevat:  võimalusel paigaldada turvakaamerad, lisavalgustus, lukustada aedu ja kaaluda naabrivalve loomist. Kohe kui märgatakse kahtlaselt liikuvat sõidukit või võõraid ringi luuramas, tuleks sellest teavitada politseid ja naabreid.

Koduvalvega seonduvate küsimuste korral saab lisainfot G4S juhtimiskeskuse numbril 651 1911 või suheldes kodulehe vestlusaknas.