Viimase viie aasta jooksul on üks kriis teist taga ajanud. Rahva heaolule on põntsu pannud ka laenuintresside kiire tõus ja inflatsioon. Kas majanduse vilets seis võib tähendada seda, et hakatakse rohkem varastama? 

Politsei iganädalastes sündmuste ülevaadetes torkab silma, et vargused pole kuhugi kadunud. Näiteks juhtum 15. aprillist Tartus, kus Päeva tänava majast varastati seljakott, milles olid autovõtmed, sülearvuti, dokumendid ja sularaha. Või vargus 24. märtsist, kui Paikuse alevis murti terrassiukse kaudu sisse eramusse, kust varastati 1950 eurot sularahas. 

Mida need näited meile ütlevad?

Varguste kõrghooaeg on ukse ees

PPA kogukonna politseitöö grupi teenuse omanik Gerli Grünberg märkis,  et sissemurdmiste arv on aastatega küll vähenenud, sest inimesed panevad oma vara kaitsmisele aina enam rõhku, kuid vargad vaatavad nüüd hoolikamalt, kust on kõige lihtsam varastada ja kus on vahelejäämise oht väiksem. “Varastatakse hoonetest, kuhu on lihtne sisse saada või mis asuvad eraldatud paigas, kus naabreid silmapiiril ei paista,” ütles Grünberg. 

„Meie praktika näitab paraku, et tihti hakkavad inimesed valvesüsteemile mõtlema alles pärast seda, kui nende kodus on vargus toime pandud. Paraku on selleks ajaks korra juba asjadest ilma jäädud ja emotsionaalne trauma juba tekitatud,“ ütles G4Si erakliendiüksuse juht Tarmo Pärjala.

2020.–2022. aastal registreeriti vargusi kõige rohkem juulist septembrini. See on periood, mil inimesed puhkavad ja liiguvad palju ringi. Varguste arv on kolme aasta lõikes küll kasvanud, kuid vargused eluruumidest siiski mitte nii palju. 

2020.–2022. aastal registreeritud vargused

“Varastatakse kõike, mis on väärtuslik ja mida saab järelturul kiirelt maha müüa. Hoovialadelt varastatakse sinna jäetud tehnikat, aiatööriistu ja kallemaid grille. Kodu siseruumidest varastatakse ehteid, raha ja tehnikat,” loetles Grünberg. 

Võta roosad prillid eest! Vargad ei kao kuhugi

“Vargused ei kao mitte kunagi mitte kuhugi,” nentis G4S-i erakliendiüksuse juht Tarmo Pärjala. “Viisime aasta tagasi läbi uuringu, millest selgus, et kümne aasta jooksul on 77 000 Eesti perekonda puutunud otseselt või vahetult kokku vargusega enda eluruumis.”

Pärjala ütleb, et inimesed elavad justkui roosas unelmas, et kõik on hästi ja nendega ei juhtu midagi. “Kui siis vargusega kokku puututakse, tuntakse huvi ka valvesüsteemide vastu.”

Parim turvameede kodu kaitsmiseks on elektrooniline valvesüsteem, rõhutas Pärjala. Selle väite kinnituseks tõi ta uuringu, mille korraldas 2012. aastal Põhja-Carolina ülikool USA-s. Küsitleti 422 murdvarast ning neist umbes 60 protsenti tunnistas, et jättis varguse katki, kui nägi, et majas oli valvesüsteem. 

Pärjala sõnul on Euroopas koduvalvesüsteemid 5-6 protsendil leibkondadest ning Eestis on see protsent pea sama. Koduvalvesüsteemis on andurid, mis tuvastavad liikumise ning saadavad häire G4S-i juhtimiskeskusesse. “Koduomanik saab valida, kas me sõidame häire peale kohe kohale või proovime esmalt teda telefoni teel kätte saada. Enamasti valitakse teine variant. Kui me inimest kolme minuti jooksul kätte ei saa, siis sõidab ekipaaž kohale,” kirjeldas ta.

Loomaomanikel on kasulik teada, et on olemas ka loomakindlad liikumisandurid, mis tähendab, et kuni 30–40-kilone lemmikloom saab vabalt ringi liikuda, ilma et andurid häiret annaks. 

Pärjala sõnul võib tihti kohata järgmist mõtlemist. “Ma ei karda midagi, kodukindlustus korvab kahjud ja ma ostan uued asjad.”

Siinkohal aga ei osata ette kujutada, millised emotsioonid kaasnevad varguse ohvriks sattumisega. Materiaalsed asjad saab osta uued, kuid emotsionaalne trauma võib jääda aastateks. 

“Reeglina need inimesed, kes on varguse üle elanud, lähevad esimese asjana turvafirma jutule. Ütlevad, et nii, mul on nüüd vaja koduvalvesüsteemi, sest naine ei ole nõus enne magama minema, kui see asi on ära korraldatud,” nentis Pärjala. 

Ära usalda lukustatud trepikoda!

Pärjala on tähele pannud, et kortermajade elanikud on tihti liiga enesekindlad, arvates, et kui trepikoja uks on lukus, siis pätt sisse ei saa. “Trepikoja uks on vaid näiline turvalisus. Varastel on teatud nõksud, kuidas neist mööda pääseda,” toonitas ta. “Näiteks on fonolukkudel olemas tehasekood, mille kasutaja peaks ära muutma. Tihti seda aga ei tehta.” 

Nii eramute kui ka korterite uksed tuleb ALATI lukustada. Seda ka siis, kui ise kodus ollakse.

Näiteid selle tõestuseks pole vaja kaugelt minevikust otsida. Tänavu 27. jaanuaril siseneti lukustamata ukse kaudu Valgas ühte korterisse ja varastati esikust rahakott koos dokumentide ja sularahaga. 

Siia juurde rääkis Pärjala palju kõhedama loo ka ühest tuntud eestlasest, kelle nimetame seekord Matiks. Mees oli koos naisega voodis, kui märkas, et nende magamistoas liigub varas ringi. Ta ootas, kui varas oli seljaga nende poole, ning hüppas siis pätile “kaela”, üritades teda takistada. Niimoodi rüseldes jõuti trepikotta. Kolin oli nii vali, et naabrid tulid ka vaatama, mis toimub, ning varas võeti koos kinni. 

Narkomaanidele piisab vähesest

Veidi alla poole 2022. aasta vargustest eluruumidest moodustasid vargused korteritest, veidi üle kolmandiku eramutest, kümnendik suvilatest, 8 protsenti talumajadest ja 2 protsenti ühiselamutest. Peamiselt varastati korteritest. 

2020.–2022. aastal toimunud vargused sündmuskoha lõikes 

Pärjala rääkis, et igapäevaselt puutuvad inimesed kokku nn kiirvargustega, mis on reeglina narkomaanide rida. Neil on kogu aeg vaja midagi, mida uue doosi saamiseks kiiresti maha müüa. “Tüüpiline muster on see, et käiakse öisel ajal mööda trepikodasid uksi katsumas,” hoiatab Pärjala. “Kui on kaheksakorruseline maja, kus igal korrusel on neli korterit, siis võib põhimõtteliselt mürki võtta selle peale, et keegi on ikka ukse lahti jätnud.” 

Niisiis, kui uks on lukust lahti, ei ole narkomaanil vaja palju vaeva näha, et midagi väärtuslikku näpata. Kõigepealt vaadatakse üle esik, et ehk leiab sealt näiteks rahakoti või hommikuks kotti valmis pandud arvuti. “Kui koridorist midagi võtta ei ole, siis vaadatakse teistes tubades ringi. On ka juhtumeid, et öökapilt varastatakse mobiiltelefon ja alles hommikul sisse magades avastatakse, et kodus on vargad käinud.”

Korterite uksed jäävadki pahatihti lahti, sest puudub rutiin seda teha või meeldib lastele ukse “liblikaga” mängida. “Võiks harjutada endale sisse, et lähen kodust ära, panen ukse lukku, ja kui tulen koju, panen ka ukse kohe lukku,” andis Pärjala head nõu. 

Politsei soovitused kodu kaitsmiseks 

• Lukustage kõik uksed ja sulgege aknad.
• Tõmmake akendele kardinad ette.
• Paigaldage valveseadmed ja automaatne valgustus.
• Pange kõik väärtuslik hoovist ära – aiatööriistad, tehnika, jalgrattad, grillid jne.
• Teavitage naabreid pikemast äraolekust.

Aktiveerimata valvest kasu ei ole

Isegi kui valvesüsteem on olemas, ei pruugi see teid kaitsta, kui üks lihtne liigutus on tegemata. 

“Soovin inimestele südamele panna, et kui olete valvesüsteemi paigaldanud, siis palun ka kasutage seda,” sõnas Pärjala. Kõige kurvemad ongi lood, kuidas vargad on käinud kodudes, kus valvesüsteem on iseenesest olemas, aga see on jäänud aktiveerimata. 

Valvesüsteemi saab seadistada nii, nagu on koduomanikule vajalik ja mugav. Näiteks saab panna valve alla ainult maja esimese korruse või ainult välisukse. 

“Kortermaja esimesel korrusel elavad inimesed, kelle korteri terrassi uks on üsna trepikoja ukse lähedal, saavad paigaldada rõduuksele eraldi andurid,” kirjeldas Pärjala. “Kui inimesed käivad trepikoja uksest sisse-välja, on muidu väga keeruline aru saada, kas sisenetakse trepikoja uksest või üritatakse esimesel korrusel asuvasse korterisse sisse tungida.”

Oma pere turvatunde hoidmisel võid usaldada koduvalvesüsteemi. See on kõige tõhusam turvameede nii eramutele kui korteritele.