Krõbeda pakasega ning külmade perioodidega kipub kahjuks tulekahjude arvukus kasvama. Sageli on selle põhjuseks ei miski muu kui ülekütmine. Lisaks tehakse palju vigu elektriliste soojendusseadmiste väärkasutusega või veetorude ülessulatamisega. Kuidas eksissamme ikkagi vältida ja mida tegema peaks?
Hoia tuleohtlikud asjad küttekolletest eemal
„Külma ilmaga tahetakse kütta kodu korraga võimalikult soojaks. Arvestada tuleb aga sellega, et ülisuur koormus võib mõjuda küttekoldele hävitavalt ja sooja kodu asemel võib hoogsa kütmise tulemus olla hoopis tulekahju. Seega tasub külmal ajal kütta ahju korraga vähem, aga mitu korda,“ rääkis Päästeameti ennetustöö osakonna juht Viktor Saaremets.
Reeglina soovitatakse kahe kütmise vahele jätta vähemalt 8 tundi. Siis jõuab ahi piisavalt jahtuda ja uuesti kütmine on ohutu.
Majaelanikud peavad jälgima, et ahju, pliidi või kamina läheduseks ei oleks kergestisüttivaid materjale, mööblit, küttepuid, vaipu, ajalehti või näiteks pappkarpe. Paljude õnnetuste allikaks on veel siibri liiga varajane sulgemine. Kõige õigem on seda teha siis, kui söed enam ei hõõgu – tavaliselt kulub selleks umbes 20 minutit pärast ahjuukse sulgemist.
Vahel kasutatakse lisasoojuse saamiseks elektrilisi lisaseadmeid, näiteks soojapuhureid. Eriti kui neid seadmeid on mitu, tuleb neid kasutada mõistlikult ja nii, et elektrisüsteemi üle ei koormata. Puhureid, radiaatoreid ning soojuskiirgureid ei tohi aga kindlasti riideesemete ega süttivate materjalidega kinni katta.
Toas ja rõdul ei tohiks kindlasti ka suitsetada. Seljuhul tasub minna õue ning tehase seda võimalikult ohutus kohas.
Jäätunud torude sulatamisel tasub olla väga ettevaatlik
Kange miinuskraad võib põhjustada veel soojustamata torude jäätumist. Selle vältimiseks on mõistlik veetorud katta lisaisolatsiooniga ning isegi kui need on külmunud,ei tohi neid mitte mingil juhul lahti sulatada lahtise tule või leeklambiga.
Kõige ohutum on Päästeameti sõnul kasutada soojakaableid või järelevalve all olevat soojapuhurit. Kui ise torude sulatamisega raskeks läheb, tuleb kutsuda professionaalne abi.
Kindlasti peab üle kontrollima ka kodused suitsu-ja vingugaasiandurid. Paha ei tee ka oma lähedaste kodude ja majade kullipilguga ülevaatamine. Samuti ei tohi unustada tavapäraselt õues elavaid lemmikloomi – käreda pakase eest tasub nad tuppa sooja lasta.
Päästjad kontrollivad külmadel aegadel põhjalikumalt tühjana seisvaid ehitisi ning hooneid, mis on olemasolevate andmete kohaselt tuleohutuslikult kehvemas seisukorras. Nii saab vähendada ohtu kõigile.
