Vinguanduri kohustusest tahkeküttega hoonetes on nüüdseks vast enamik kuulnud. Kuid kes vastutab selle olemasolu eest üürikorteris – on see üürileandja “teema” või üürniku kohustus? 

“Meie möödunud aastal läbiviidud uuring näitas, et 25 protsenti kodudest eirab vinguanduri kohustust,” nendib G4Si turvaekspert Tarmo Pärjala fakti, et paljud eestlased seavad oma tervise endiselt ohtu. “Pea iga nädal võib päästeameti ööpäeva sündmustest leida juhtumeid, mis on seotud vingugaasiga – nii mõnelgi juhul on selgunud, et elupäästev seade on elamus puudunud.”

Juhtumite arv on kahekordistunud 

Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Tuuli Taavet möönab, et tänavu on nelja kuu jooksul päästeametile teadaolevalt saanud vingugaasi tõttu kannatada juba 47 inimest. Võrdluseks: möödunud aastal samal ajal oli juhtumeid 22. 

“Jätkuvalt on valdav osa sündmustest seotud tahkekütte seadmetega ja eelkõige siibri liiga varajase sulgemisega,” täpsustab Taavet vingugaasi juhtumite põhjusi. “Läbi aastate on olnud ka juhtumeid, kus on gaasiseadme rikked või ebapiisav ventilatsioon või ehituslikud puudused.”

Sarnaselt möödunud aasta G4Si uuringule näitavad päästeameti nelja kuu kodunõustamise andmed karme numbreid: tahkeküttega kodudes puudus vinguandur ligi 30 protsendil ja gaasiküttega kodudes ligi 40 protsendil kodudest. 

Kes vastutab üürikorteris? 

On selge, et kui üürid korterit, kus on tahkekütteseade või gaasiboiler, peaks seal olema ka elupäästev seade, vinguandur. Kuid kes selle olemasolu eest peab vastutama, kas sina või üürileandja? 

Taavet rõhutab, et anduri paigaldamise kohustus lasub üürileandjal, kuid poolte omavahelisel kokkuleppel võib seda teha ka üürnik. Siinkohal on aga oluline teada, et anduri töökorras oleku (patareide vahetamine, seadme testimine) tagamise kohustuse saab üürileandja anda üürnikule üle, näiteks üürilepingus. 

Taaveti sõnul tuleks korteriomanikuga igal juhul vinguanduri teemal rääkida ja rõhuda sealjuures ka tuleohutusseadusele – anduri puudumine on selle nõuete rikkumine. Kuid ta rõhutab, et iga inimene peaks tegema alati kõik endast oleneva, et ellu jääda, ja vajadusel ostma elupäästva seadme ise. 

“Kui korteriomanik pole vingugaasiandurit soetanud ja paigaldanud, peaks seda tegema üürnik, kes korteris elab, et tagada enda ja oma perekonna ohutus,” toonitab Taavet. 

Pärjala lisab, et võimalusel tuleks üürileandjale selgitada, kui oluline on vingugaasist ja tulekahjust alati esimesel võimalusel teada saada. Parim variant selleks on nutikas suitsu- ja vingugaasiandur Nublu, mis kutsub vajadusel ka G4Si ekipaaži olukorda kontrollima.

“See tagab turvatunde nii üürnikule kui üürileandjale – ohu korral saab ennetada suuri kahjusid varale ja üürniku tervisele,” toob Pärjala välja nutika anduri plussid. 

Aga kuidas on lood lühirendiga? 

Sarnaselt üürikorteriga võib tekkida küsimus, et mis saab, kui rendid näiteks AirBnb/Bookingu kaudu majutuskoha, saad seal ahju küttes vingumürgistuse ning päästjate saabudes selgub, et hoones puudub kohustuslik vinguandur? 

“Tegemist on tuleohutusnõude rikkumisega, sest tahkeküttel kütteseadmega hoones peab omanik paigaldama vingugaasianduri,” toonitab Taavet ja lisab, et trahv võib eraisiku puhul olla kuni 300 trahviühikut (1200 eurot) ja juriidilisele isiku puhul küündida ka 3200 euroni. 

Vingugaasist ja selle mõjust inimese tervisele kirjutasime lähemalt siin.