Viljandimaal on selle aasta alguses olnud ridamisi sissemurdmisi, mille taga on seltskond, keda ei peleta eemale isegi naabrivalve ja tõsiasi, et inimesed võivad samal ajal majas magada. Varaste jultumust kirjeldab sissemurdmise ohvriks langenud Anu Vahtra-Hellat, kogu loole annab tausta PPA kogukonna politseitöö grupi teenuse omanik Gerli Grünberg.

Viljandimaa vargabande jälil

Jaanuari lõpus öösel kella kahe ajal murdsid vargad sisse Viljandimaa Peetrimõisas Õunaaia tee majadesse. Esimeses majas lõhuti sisse pääsemiseks rõduuks, teises köögiaken. 

“Koos naabritega tuvastasime turvakaamerate abil, et vargaid oli vähemalt kaks, nende auto oli tumedat värvi, oletatavasti Ford universaal,” kirjutas üks ohvritest, Anu Vahtra-Hellat Facebooki grupis “Märgatud Viljandis”. “Lahe oli see, et enne vargile tulekut lukustasid vargad oma auto uksed. Ju kartsid siis, et siinkandis kahtlast rahvast liigub.” 

See aga polnud nende varaste viimane pahategu – paar nädalat hiljem kordus sama Viljandimaal Uueveskis. Sissemurdmistest andis sotsiaalmeedias taas teada Vahtra-Hellat, kelle tuttavad ohvriks langesid. Kuna pärast Peetrimõisa juhtumeid algatati uurimine, siis saadi aimu, et ilmselt on tegu samade pättidega ning Vahtra-Hellat tõi välja, millised hooned vargaid eelkõige huvitavad.

Need on aiata eramajad, mille vähemalt üks külg on naabrite eest varjatud või valgustamata ja kaamerateta. Sisenetakse peamiselt aknast ning väljutakse terrassiukse kaudu. Saagiks lähevad eelkõige kuldehted ja sularaha. Eelnevalt tiirlevad vargad ümber objekti tumeda Ford Mondeo või helehalli Volkswagen Golfiga. 

“Vargad tunnevad väga hästi tänapäevaste akende eripärasid ja oskavad kangiga kaasa aidata nõnda, et need päris kindlasti järele annavad. Tegutsevad argipäeva öösiti. See, et majas kogu aeg inimesed elavad, neid ei takista. Nemad leiavad aja, kui kedagi kodus ei näi olevat. Seega, olgem tähelepanelikud ja jagage infot võõraste kohta ka teistega. Ehk õnnestub millalgi sissemurdmistele piir panna,” hoiatas Vahtra-Hellat postituses. 

Seda vargakampa pole veel kätte saadud, seega hoidke silmad lahti!

Sissemurdjad tegid lihtsalt pilte

PPA kogukonna politseitöö grupi teenuse omaniku Gerli Grünbergi sõnul varastatakse kõike, mis on väärtuslik ja mida saab järelturul kiiresti maha müüa. Hoovidest varastatakse sinna jäetud tehnikat ja aiatööriistu, ka kallemaid grille. Kodudest varastatakse peamiselt ehteid, raha ja tehnikat. 

Grünberg tõi ka välja, et vargad liiguvad eelkõige seal, kust on kõige lihtsam varastada ja kus on vahelejäämise võimalus väiksem. Ohus on ka hooned, mis on eraldatud paigas ning kus naabreid silmapiiril ei ole.

Veider, kuid alati pole sissemurdjad raha peal väljas ning varalist kahju omanikele ei tekita. See ei tähenda aga, et tegu kuidagi taunima ei peaks. Näiteks imestasid paljud eelmisel suvel, kui murti sisse vanadesse talumajadesse ning seal tehti pilte. Fotod pandi Facebooki, asukohta avaldamata. Tegu oli postitaja lähedal asuva hoonega, mille ta ära tundis. “Perenaine on siit ilmast lahkunud, lähedased elavad kaugel, suviti satuvad siia kanti. Uks on lukus, akna kaudu minnakse sisse,” kirjutas ta toona selgituseks. 

Pane oma majale “silm” peale

Kõige lihtsam võimalus oma tava- või suvekodu turvamiseks on valvesüsteem. Näiteks G4Si väikevalve – ühes kompaktses seadmes on koos kõik vajalik. Süsteemi saad aktiveerida ja jälgida läbi mobiiltelefoni – ükskõik mis ajal ja kus sa asud. Teenus töötab nii nuti- kui nuputelefoniga ja seda on lihtne kasutada. Kui seade annab märku võimalikust sissemurdmisest, siis reageerib G4S kiirelt – isegi kui sinu maakodu asub suuremast asutusest eemal, on reageerimise aeg piisav, et vargad tabada. 

Gerli Grünberg märkis, et suures plaanis on sissemurdmiste arv aastatega vähenenud, sest inimesed panustavad ühe rohkem oma vara kaitsmisele – paigaldavad valvesüsteeme ning räägivad naabritega.

Mõned soovitused, kuidas maakodu veelgi paremini kaitsta. 

• Kui lahkud suvilast, siis palu seal piirkonnas aastaringselt elevatel naabritel ka teie kodul silma peal hoida.
• Linna tuleks endaga võtta kaasa kõik väärtuslikud esemed (tööriistad, tehnika jms) 
• Kodust pikemaks ajaks lahkudes tuleb lukustada kõik uksed ja sulgeda aknad. 
• Tõmba akna ette kardinad, paigalda valveseadmed ja automaatne valgustus, mis liikumisele reageerib. 
• Hoovidega hoone puhul vaata üle, ega sinna ei ole jäetud midagi väärtuslikku – aiatööriistad, tehnika, jalgrattad, grillid jpm. 

Kui avastad, et sinu koju on sisse murtud, helistada numbrile 112 ning oota politsei saabumist. Kindlasti ei tohi enne tuppa siseneda ega midagi puutuda, sest politseil kogub esemetelt tõendeid (sõrmejäljed, DNA jpm), mis hiljem varga tabamisel aitavad. Samasugust tuge annab uurimisele valvekaamera, mis võis päti pildile püüda.