Kuigi põlemisel tekkivat suitsu ja vingugaasi tuvastatakse erineva tehnoloogiaga, ei pea selleks olema ilmtingimata erinevad seadmed. G4S Eesti kommunikatsioonijuht Raimo Raja selgitab, täpsemalt, kuidas tuvastab üks seade nii vingugaasi kui ka suitsu.  

Kaks tehnoloogiat ühes seadmes 

Seade, milles on kaks eri tehnoloogiat, saab edukalt tuvastada nii suitsu kui vingugaasi. Nublu suitsu- ja vinguandur on näiteks selline, kus on optiline kamber suitsuosakeste tuvastamiseks ning eraldi süsisnikmonoksiidi sensor vingugaasi tuvastamiseks. 

 “Mõlemad elemendid on piisavalt väikesed mahtumaks andurisse nii, et see teistest suitsu- ega vinguanduritest välimuselt erine,” selgitas Raja.

Ära paigalda andurit kütteseadme kohale

Tihti arvatakse, et suitsuandur ja vinguandur peavad olema eraldi seadmed seetõttu, et suits ja ving liiguvad ruumis erinevalt. Tavaliselt tekib vingugaas sellistes ruumides, kus on kuumi gaase eritavad kütte- või gaasiseadmed. 

Vingugaas seguneb sellises olukorras kuuma õhuga ja liigub lae alla, nagu ka suits. Oluline on andurit mitte paigaldada otse kütteseadme kohale, kuna vastasel juhul lüheneb anduri eluiga ja suureneb valehäirete oht.

Jälgi hoolega seadme juhiseid

“Vingugaasiandur tuleks paigaldada seadme tootja juhiste järgi,” sõnas füüsikaõpetaja Juhan Koppel. “Iga tootja disainib anduri korpuse erimoodi ning andur tuleb paigutada tuppa vastavalt sellele, kuidas on see ehitatud,” lisas ta. 

“Tegime nii teoreetilisi uurimisi kui katseid, kust selgus, et alguses liigub vingugaas lae alla ja sealt siis edasi. Katses käivitusid kõik andurid, mis olid paigutatud eri kohtadesse – otse lakke, maha ning teise tuppa,” sõnas Koppel. 

Esimesena käivitusid ruumi ülemistes osades, kas lakke või lae lähedale, paigaldatud andurid ning pool tundi hiljem jõudis vingugaas ka põrandale jäetud andurini.

Ilma gaasi- või kütteseadmeteta ruumis on vingugaas toaõhuga ühtlaselt segunenud, mistõttu ei oma vingugaasianduri paigaldamine seinale eeliseid lakke kinnitamise ees.