Kurva tõsiasjana tuleb tunnistada, et Eestis on igal aastal arvukalt juhtumeid, kus keegi saab vingumürgituse tagajärjel tervisekahjustusi või koguni surma. Enamasti juhtuvad need õnnetused majades-hoonetes, kus on ahjuküte, pliit või kamin. 

Hajameelsuse, oskamatuse või tähelepanematuse tõttu võib tulekoldest alguse saada tulekahju, ent samavõrd paksu pahandust suudab põhjustada ka vingugaas. Seetõttu peabki majades, kus on mõni tulease, alates 2022. aasta 1. jaanuarist kohustuslikus korras olema vingugaasiandur.

Vingugaas on nähtamatu ning eluohtlikult mürgine gaas, mis tekib süsinikku sisaldavate ainete mittetäielikul põlemisel. Süsinikku leidub ka puidus ja küttebriketis ning isegi kõrbema läinud toit võib vingugaasi eraldada.

Kergema vingugaasimürgistuse tunnused on peavalu, iiveldus ning uimasus. Raskema mürgistuse korral on kahjuks laual teadvuse kaotus, südame rütmihäired, kooma ning isegi surm.

Kuhu paigaldada?

Vingugaasianduri paigaldamisega käib kaasas palju müüte. Ühed ütlevad, et andur peab olema võimalikult madalal, teiste sõnul võib anduri paigaldada kuhu iganes. Sellise suhtumise tõttu ei pruugi vingualarm õigeaegselt tööle hakata.

Kõige õigem on esmalt tutvuda vingugaasianduri tootja juhistega. Sageli on need sõltumata tootjast üsnagi sarnased. Vingugaasianduri sensorid vajavad töötamiseks õhuniiskust ja hapnikku, mispärast on vingugaasiandurile parim selline koht, kuhu nii värske õhk kui ka vingugaas, kui seda peaks tekkima, kergelt ligi pääsevad.

Kindlasti ei tohi anduri ees olla õhu liikumist takistavaid objekte, kasu pole ka toa nurka peidetud andurist. Vingugaasianduri paigaldamine kütteseadme kohale on samuti välistatud, sest pidev kuum õhuvool lühendab seadme eluiga ning suurendab valehäirete ohtu.

Iseenesestmõistetavalt pole mõtet paigaldada vingugaasiandurit hoonest väljapoole, kapi alla, samuti niisugusesse kohta, kuhu tekib palju mustust või tolmu, või kus temperatuur langeb alla 10 kraadi või tõuseb üle 40 kraadi.

Ruumis, kus asub küttekolle, tuleb andur paigaldada kas lakke või lae lähedale seinale, igal juhul ustest-akendest kõrgemale — vingugaas on õhust kergem ning tõuseb nagu ka soe õhk ruumis lae alla. 

Ideaalis paigaldatakse andur võimalikust vingugaasi allikast kuni kolme meetri kaugusele. Kindlasti ei tohi vingugaasiandurit paigaldada tuulutus- ja ventilatsiooniavade lähedale, sest seal võib vingugaasi tase olla liiga madal, et ohust teada anda.

Pärast paigaldamist peab kontrollima, kas andur on töökorras. Vingugaasiandurite eluiga jääb tavaliselt 5–10 aasta vahele.

Miks tasub oma koju valida just nimelt Nublu suitsu- ja vingugaasiandur?

Üks hea võimalus on paigaldada hoonesse või korterisse G4Si suitsu- ja vingugaasiandur Nublu. Patareitoitel Nublu hoiab vingugaasi tasemel valvsalt silma peal ning ohu korral teavitab kohapeal häälekalt häiresignaaliga ja samal ajal saadab teate G4S juhtimiskeskusele.

Turvafirma võtab seepeale kohe kliendiga ühendust ning uurib, kas on vaja appi saata patrullekipaaž. Võib ju juhtuda, et kodus, kus häiret andev andur asub, pole sel hetkel kedagi.

Nublu andur töötab ka suitsuandurina, andes ohtlikust olukorrast märku samuti helisignaali ja vilkumisega ning G4S-le saadetud teatega. 

Seadeldis mõõdab regulaarselt oma patarei laetust ning kui see peaks tühjaks saama, edastatakse taas signaal G4S juhtimiskeskusesse. Sealt helistatakse kliendile ja lepitakse kokku uue patarei kohale saatmises. Uue patarei eest eraldi tasuma ei pea — selle hind on arvestatud teenuse kuutasu sisse.

Kui vingugaasiandur annab alarmi ajal, mil inimesed on kodus, siis tuleb kärmelt avada kõik aknad ning inimesed ja lemmikloomad värske õhu kätte toimetada. Kui kellelgi ruumis viibinutest esineb peavalu, iiveldust, oksendamist, õhupuudust või nõrkust, siis peab kohale kutsuma ka kiirabi. Kõik kütust põletavad seadmed tuleb välja lülitada ning ahjusiibrid avada.

Nublu suitsu- ja vinguanduri teenust kasutab enam kui 25 000 peret üle Eesti. Nublu saab kontaktivabalt pakiautomaati tellida veebilehelt www.nublu.ee.