Koduaias kasvava muru niitmine ja hooldamine võib vahel ka kogenud niitja kukalt kratsima panna. Milliste põhitõdede ja nippidega uue hooaja alguses arvestada, räägivad Husqvarna Eesti eksperdid.

1. Niida esimest korda siis, kui muru on piisavalt pikk

Esimene reegel on, et muru võiks kevadel esimest korda niita siis, kui see on saanud kasvada pisut pikemaks kui tavaliselt. See on eelkõige vajalik selleks, et muru saavutaks piisava elujõu ning suudaks alanud hooajal eesseisvate niitmistega rinda pista.

Ent kui pikaks peaks murul täpsemalt kasvada laskma? “Kui tavaliselt on normaalne muru kõrgus umbes 3–5 cm, siis esimese niite võiks teha, kui see on 6–10 cm. Madalamalt pole mõtet lõigata, kuna kuivematel perioodidel võib murutaim kahjustada saada,” selgitas Husqvarna müügi- ja tootespetsialist Andrus Soomer.

2. Niida korraga vaid kolmandik murupikkusest

See on tõenäoliselt kõige suurem viga, mida aiapidajad tegema kipuvad, ja selle põhjuseks on sageli ei midagi muud kui laiskus. Nimelt soovitakse ühe niitega lõigata muru võimalikult lühikeseks, et siis jälle tükk aega tööst puhata saaks.

Seeläbi tehakse aga karuteene ning muru saab niiviisi hoopis kahjustada. Seega peaks niitma pigem tihedamalt ja vähem korraga kui harvemini ja rohkem – see on murule igati tervislikum.

“Korraga tuleks niita ainult kolmandik muru pikkusest, mitte rohkem. See tähendab, et kui muru on 8–9 cm pikkune, tuleks maha võtta umbes 3 cm. Siis näeb muru ilus välja ja säilib kaua,” soovitas Husqvarna järelhoolduse spetsialist Aivo Smitt.

Kui muru on aga pikem, näiteks 15 cm, ja on soov see saada 6–7 cm peale, siis on vajalik niita kaks korda: esmalt maha kolmandik ehk 10 cm peale, siis uuesti niites 6–7 cm peale ja nii edasi.

Kui aiapidaja soovib endale ikkagi madalamat muru, tuleb selleks valida vastav madalakasvuline murusort, mis sellist niidet taluks. “Madalamat muru näeb näiteks golfiplatsidel, kus kasvavad samuti erisordid. Tavaline koduaia muru ei taha, et teda vaid 1 cm pikkuseks niidetakse,” lisas ta.

3. Niida kuiva ilmaga

Et aiapidaja planeerib niitmistöö sageli nädalavahetusele, ei pruugi ilm olla selleks alati sobiv – näiteks võib selguda, et päikeselise päeva asemel vaatavad taevast vastu hoopis tumedad pilved.

“Vihmase ilmaga ei tasuks muru niita, kuna tulemus ei pruugi kuigi ilus jääda, sest märja muru mass tekitab niidetud murust üsna koledad hunnikud ja samuti ummistab märg muru muruniiduki lõikesüsteemi,” rääkis Andrus Soomer.

Palju sõltub ka niiduki tüübist: kui väljaviskega niiduki puhul pole suurt vahet, kui niiske murupind on, siis kogujaga masinal võivad märjad murulibled kogumiskanalisse ummistuse tekitada. “Muru võiks kuiv olla ka multšeriga niidukiga niites, et ei tekiks murutompe,” lisas ta.

Ühtlasi võiks vältida niitmist hommikuti, kuna kaste võib olla samuti muru märjaks teinud. Ja mis seal salata: niitmisest tekkiv müra ei pruugi hommikut alustavatele naabritele kuigi meeltmööda olla.

4. Vaheta aeg-ajalt niitmise mustrit

Ehkki muruniidukiga kipub aiapidajal sageli välja kujunema kindel muster ja suund, kuidas plats kõige kiiremini ja optimaalsemalt niidetud saab, võiks ühtlase murupinna nimel seda teekonda aeg-ajalt siiski muuta.

“Isegi kui tegemist pole kõige optimaalsema liikumisega, saab mustri vahetamise abil siiski tulemuseks ühtlasema murupinna,” märkis Aivo Smitt.

5. Kui muru kasvab varjus, vali varjukindel murusort

Kui on näha, et muru kipub varjulisemates aianurkades kiratsema, saab seda muret ennetada  muru uuesti külvamisega, valides oma aiale vastava murusordi.

“Külvamise eel võiks vaadata, missugune on murupinda ümbritsev taimestik. Kui tundub, et mõni puu või hoopis maja varjutab kõvasti, võiks külvamiseks kasutada varjukindlat murusorti,” ütles Andrus Soomer. “Sellega on tagatud, et muru kasvab varjulises kohas paremini,” lisas ta.

6. Tee korralik eeltöö

Kui murukamar kippus möödunud hooaegadel sammalduma, tasuks kevadel muru kindlasti õhutada. Pärast seda võiks pinda ka liivatada – nimelt parandab see töö mulla struktuuri ja teeb selle sõmeramaks.

“Õhutamise ja liivatamise tulemusel pääsevad õhk ja vesi mullale paremini ligi,” soovitas Aivo Smitt, mis tähendab, et muru saab paremini kasvada. Eelkõige võiks liivatamist teha nendes kohtades, kus käiakse kõige rohkem, kuna seal ei pruugi olla tagatud vastavad tingimused vajalikele toitainetele ligipääsemiseks.

7. Raskesti ligipääsetavates kohtades kasuta trimmerit

Trimmer on aiapidaja väärt abimees erinevate peenraäärte, põõsaste all, aiapostide kõrval ja muudes raskesti ligipääsetavates kohtades kasvava muru niitmisel. Samuti sobib trimmer hästi kõrgema muru niitmiseks, mis klassikalist muruniidukit pigem koormab, ja ka suurtel kallakutel.

Järsemate kallakute jaoks kasutatakse sageli spetsiaalset hõljukniidukit – näiteks on sellega niidetud Tallinnas Vabaduse väljakul asuvat Harjumäge.

“Kui aga on soov niita kallakut murutraktori või raideriga, tasub arvestada, et üle 10-kraadise kallaku puhul on oht ümber paiskuda ning niita tuleks pigem kallakult üles-alla liikudes, mitte risti,” soovitas Smitt.

8. Niida regulaarselt

Nagu mainisime, on väga oluline, et niidaksid muru pigem tihedamini kui harvem. See on oluline ka seepärast, et masinaid mitte liigselt koormata. Eriti kehtib see reegel aga käsiniiduki kohta.

“Ülekasvanud rohtu pole käsiniidukiga võimalik niita, kuna see on füüsiliselt väga koormav ja võib rohtu ja mõningaid murukamara tükke hoopis maapinnalt lahti rebida,” rõhutas Soomer. Niisiis tasuks niita pigem tihedamini, seda enam, et see tagab kindlasti ka ilusama murupinna.

Kui aga tihedamat niitmist takistab näiteks asjaolu, et masin on aiapidaja hinnangul liiga häälekas, tuleks mõelda akul töötava masina peale, mis teeb bensiinimootoriga masinast oluliselt vähem häält.

9. Puhasta masinat regulaarselt

Regulaarne niitmisjärgne lõikeorgani puhastamine peaks olema kindel reegel. Pärast niitmist tasuks visata pilk niidumasina rataste alla ning veenduda, kas kõik töötab nii nagu vaja. “Ükski masin ei toimeta õigesti, kui teda regulaarselt ei puhastata,” ütles Aivo Smitt.

Kui üldiselt võiks niidumasinat puhastada märja lapi või harjaga, siis osadelt niidukitelt võib leida ka nipli, mille külge saab ühendada veevooliku – nii saab lõikeorgani hõlpsasti puhtaks. 

Küll aga kasutatakse tihti puhastamiseks ka survepesurit, mis masinale sugugi meeltmööda ei ole. “Pöörlevaid detaile ei tohiks survepesuriga puhastada, kuna vastasel juhul võib vesi niiviisi laagritest jagu saada,” toonitas ta. Survepesurit võib kasutada näiteks masina siledamatel ja laugematel pindadel.

10. Hoolitse ka enda ja teiste eest

Kellele meist ei meeldiks paljajalu värskelt niidetud muru peal jalutada? Niitmine pole aga selleks õige aeg ega koht – kindlasti võiksid jalgu kaitsta kinnised jalanõud. Ühtlasi võiks niitmise ajal katta kõrvad mürasummutavate kõrvaklappidega.

Mõistlik on niitmise ajaks saata õue pealt ära ka oma pereliikmed, sealhulgas lapsed ja lemmikloomad. Et muruniiduki alla võib sageli sattuda mõni kivi või muu soovimatu ese, võiksid varasemalt veenduda, et turvalisus on kõigile pereliikmetele tagatud.

Samuti oleks soovitatav teha enne niitmist aiale tiir peale, et tuvastada segavad objektid juba enne, kui niiduk päriselt käima pannakse.