Husqvarna blogi

Kevad aiamaal: millest tuleks alustada?

Esimesed kevadised ilmad annavad üldjuhul märku, et käes on paras aeg vajalikeks töödeks kodusel aiamaal. Et mulda saabuvaks hooajaks ette valmistada, vajab see hoolsat kobestamist, mis pole tõenäoliselt just meelistegevus – seda just töö füüsilise olemuse tõttu.

Ent mulda saab kobestada ka märksa lihtsamini: siin tuleb appi mullafrees, mis hoiab kokku nii maaomaniku aega kui energiat.

Maapind olgu kuiv ja soe

Ent miks on mulda ikkagi vaja kobestada? Eelkõige on see oluline talveunes viibinud mullapinna piltlikult öeldes uuesti ellu äratamiseks. Nimelt keeratakse kobestamise abil muld segamini, andes seeläbi vajalikele toitainetele, sealhulgas õhule ja veele võimaluse hõlpsasti ligi pääseda. 

Husqvarna Eesti tegevjuhi Jaanus Vahesalu sõnul pole talvehooajal kokkusurutud ja tihkele mullapinnale mõtet ühtegi seemet ega juurikat panna, kuna vajalikud tingimused idanemiseks pole täidetud.

Mulda tuleks kobestada nii kevadel ehk hooaja alguses kui sügisel pärast saagikoristust. “Kindlat ja sobivat kalendripäeva või -kuud freesimiseks välja tuua ei saa, sest see sõltub eelkõige konkreetsest pinnasest ja ilmast,” selgitas Vahesalu.

Kuna kevad laseb end vahel liigagi kaua oodata, võib see aiapidaja panna kukalt kratsima: millal siis ikkagi on õige aeg frees välja võtta? 

Õigupoolest ei pruugi vaid ühest freesimisest kevadhooajal sugugi piisata: nimelt peaks freesitav mullapind olema kuiv ja soe. Võib aga juhtuda, et pärast töö lõpetamist saabuvad ootamatult uued öökülmad ja vahel isegi lumi.

“Kui nii juhtub, tuleks freesimist korrata uuesti mõne aja pärast, mil pind on uuesti kuivaks ja soojaks saanud,” rääkis tegevjuht. Seega ei tasuks freesida külma ja märga maapinda – vahet pole, kas tegemist on aprilli- või juba maikuuga.

Algajal ei tasu aga muretseda: mitmekordne freesimine mullale kahju ei tee – pigem vastupidi. Mida pehmem ja kobedam on pinnas, seda paremad tingimused taimede kasvamiseks tagatud saavad.

Kui teed alles algust

Kui isiklik aiamaa eksisteerib peas alles idee tasandil ning potentsiaalne koht asub praegusel murukamaral, tasub meeles pidada, et iga mullafrees sellise tööga toime ei tule.

“Uue maalapi freesimine vajab tavapärasemast jõulisemat masinat, mis toobki meid peamise mullafreeside erinevuse poole: vastavalt masinale asetseb mullafreesi tööorgan ees või taga,” rääkis Vahesalu. 

Millise kasuks peaks siis otsus langema? Kui kergemateks aiatöödeks sobib hästi eesasetseva tööorganiga mullafrees, siis uue aiamaa ettevalmistamisel võiks kindlasti mõelda tagaasetsevate teradega freesile.

Vahe peitub masinate liikumise erinevuses: eesasetseva tööorganiga mullafrees liigub edasi freesi enda jõul, tagaasetseva teradega freesi liigutavad edasi selleks ettenähtud võimsad rattad, võimaldades seeläbi murukamarat aiamaaks edukamalt ümber teha.

“Eesasetseva tööorganiga freesi puhul tuleb arvestada, et töö toimub vaid edasi-, mitte tagasiliikumisel. Tagurpidikäik on mõeldud transportliikumiseks, mitte töö tegemiseks,” rõhutas Husqvarna hoolduse spetsialist Aivo Smitt.

Kuna tagaasetsevat freesi võib maaomanikul vaja minna vaid ühel korral, mil olemasolev murukamar lõhkumist vajab, võib masinat ka rentida, seda näiteks Husqvarna volitatud edasimüüjate käest või spetsiaalsetest rendifirmadest, kes sobiva masina valikul kindlasti abiks saavad olla.

Iga masin vajab hooldust

Et mullafreesi on vaja kasutada harva, võib omanikul sageli ununeda asjaolu, et masinat tuleb püsivalt ka hooldada. Mullafreesi peaks pärast iga kasutuskorda puhastama, et kuivanud mullatükid masina detailide vahele kinni ei jääks.

Kindlasti tuleks freesil vahetada kord aastas õli ning puhastada regulaarselt õhufiltrit. “Kui on tegemist kuiva pinnaga, lendleb tolm kergemini ning see avaldab mõju ka õhufiltrile ning võib omakorda ka mootorile halvasti mõjuda,” selgitas hoolduse spetsialist.

Ühtlasi tuleks masinale valida sobiv kütus. “Soovitame kindlasti kasutada spetsiaalset alkülaatkütust, mis põleb teistest puhtamalt, hoides seeläbi puhtana nii masina kui ka seda ümbritseva keskkonna,” rääkis ta.

Millist eelistada?

Husqvarna mullafreeside puhul kehtib reegel: mida kõrgem seeria, seda võimekam on masin ja seda suurem on reeglina töölaius.

Samuti saab kõrgema seeria masinaid universaalseteks abilisteks muuta: soovi korral võib masinale lisada näiteks vao- või künnisaha, lisaterad freesi laiemaks tegemiseks, samblareha ja palju muud vajalikku, mida omanikul vaja läheb.

Asjalik abimees mulla freesimisel on ka taimekaitse, mis võimaldab lõigata sirge ja esteetilise peenraääre ning kaitsta seeläbi freesi eest ka läheduses kasvavaid taimi.

Sobiva mullafreesi valik sõltub eelkõige vajadusest. “Olen täheldanud, et freesi kasutatakse edukalt näiteks taimekasvatuses: peenarde reavahed tehakse freesile sobiva laiusega, et taimevahesid oleks lihtsam hooldada ja suvel umbrohtu tõrjuda,” rääkis Aivo Smitt.

Ühtlasi kasutatakse mullafreesi sageli ka kasvuhoonetes ja kitsatel lillepeenardel, mis nõuavad väiksema freesi kasutamist.

Igale maalapile leidub sobiv mullafrees. Kui soovid teha kindla valiku, siis kõige populaarsemaks mudeliks Eestis on ekspertide sõnul kindlasti Husqvarna TF-335.

“Selle masina puhul on tegemist kuldse keskteega: ta on piisavalt kompaktne ning saab hakkama kõigega, mida ühel maaomanikul vaja on,” tõi Husqvarna Eesti tegevjuht Jaanus Vahesalu välja.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.