Niitmine võrdub paljude aiapidajate jaoks paraja nuhtlusega: esiteks võtab see tegevus väga palju aega ning teiseks peab muru niitma võrdlemisi tihti, eriti just mai- ja juunikuus.
Peavalu valmistab muuhulgas ka asjaolu, et sageli ei taha muru hoolika niitmise tulemusel sugugi ilusaks ja roheliseks kasvada, vaid kipub naabri omast ikka kehvemaks jääma. Kuidas siis üleaedsele enda ilusa murulapiga silmad ette teha?
Anna murule aega
Üheks sagedasemaks põhjuseks, miks ilusa muruplatsi loomine juba eos hukka läheb, on liiga varajane hooldusega alustamine. Et seda ei juhtuks, tuleks veenduda, et pind poleks märg ega külm.
“Kui alustada muruhooldusega liiga vara, võib see pinnast hoopis lõhkuda ning tulemuseks ongi rikutud murukamar,” rääkis Husqvarna Eesti tegevjuht Jaanus Vahesalu. Seega võib rohelus tagahoovis jääda vaid omaniku lootusetuks unistuseks.
Muru vajab õhutamist
Niisiis, kui esimeste soojade ilmade tulemusel on maapind piisavalt soe ja kuiv, võib kevadiste töödega aias tasapisi algust teha. “Kõige esimesena tuleks eelmise aasta murujäägid ja kuivanud lehed kokku korjata,” selgitas Vahesalu.
Sealt edasi kiputakse aga juba muruseemet külvama ning ühtlasi tahetakse liiga varakult niitmisega alustada. Tegelikult peaks riisumisele järgnema töö, mis garanteerib aiaomanikule ilusa rohelise muru: selleks on muru õhutamine.
Nimelt on õhutamine paljude aiaomanike kauni murulapi saladus – just selle töö tulemusel saab murukamar segavatest teguritest vabastatud ning seeläbi vajalikud eeldused edasi kasvamiseks. “Võib julgelt öelda, et umbes 90% inimestest ei õhuta oma muru,” näitlikustas Vahesalu, miks meie koduaedade muru sageli pruunikas või lihtsalt hoolitsemata välja näeb.
Selle vältimiseks on loodud spetsiaalsed masinad ehk muruõhutajad, mis eemaldavad platsilt nii vanad murujäägid, surnud murutaimed, sambla kui ka muu sodi, mis aasta jooksul pinnale kogunenud on. “Muruõhutamise tulemusel saavad vesi, õhk ja toitained murutaime juurtele ligi, tänu millele saab muru paremini ja tihedamini kasvada ning maa-alal laiali levida,” selgitas Vahesalu.
Vaatepilt võib ehmatada
Kui õhutad muru esimest korda, võib avanev vaatepilt esmapilgul ehmatada: asjatundmatule pilgule võib tunduda, justkui lõhuks õhutaja olemasolevat pinnast, seda eeskätt õhutamise järel tekkivate jääkide ning mullasema pinna tõttu.
Husqvarna Eesti hoolduse spetsialist Aivo Smitt kinnitab, et muretsemiseks pole põhjust, sest murule tekitatakse õhutamise käigus head stressi. “Pärast õhutamist võib pind olla mullasem kui varem, ent paari nädala möödudes näeb pinnas tärkava muru tõttu juba palju ilusam välja,” rääkis ta.
Ühtlasi tekib õhutamise tulemusel palju ebavajalikku sodi, mille puhul tasuks juba eos mõelda, kuhu see õhutamise järel viia. “Muru peale neid jääke kindlasti jätta ei tohi,” rõhutas Smitt. Seega tuleks tekkinud sodi murukamara pealt kokku riisuda ning viia näiteks olemasolevasse kompostihunnikusse. Vastasel juhul ei ole õhutamisel mingit mõtet.
Kavalad nipid
Husqvarna Eesti ekspertide sõnul võiks pärast õhutamist puistada murule soovi korral ka muruseemet, kuna see annab kõik eeldused jõudsaks muru kasvamiseks. “Ühtlasi võiks pärast õhutamist kasvama hakanud muru kindlasti ka väetada,” soovitas Smitt.
Kui enne õhutamise alustamist kasvab murukamara peal juba kevadine umbrohi, näiteks kirikakrad, millest aiaomanik vabaneda soovib, tasuks need õhutamise eel kindlasti pinnasest välja tõmmata. “Vastasel juhul võib margareeta murukamaral hoopis vohama hakata,” selgitas Husqvarna Eesti niiduekspert Kristo Maripuu.
Kui tihti õhutada?
Muru õhutamine sõltub muruplatsi funktsioonist ja konkreetsetest vajadustest. Kui jalgpalliväljakutel liivatatakse ja õhutatakse muru mitu korda hooaja jooksul, siis koduaias soovitatakse seda teha kord hooaja jooksul ehk kevadel pärast esimest riisumist. Kuid on ka neid, kes teevad õhutamist mitu korda, et saavutada tõeliselt lopsakas murukamar.
“Samas leidub ka inimesi, kes ei soovi, et nende koduaias ilus muru kasvaks, sest neile lihtsalt ei meeldi elujõuline ja kiiresti kasvav muru, sest seda peab tihedamini niitma. Sellisel juhul tasub muruõhutajat kindlasti vältida, kuna see masin paneb muru kindlasti kasvama,” ütles Husqvarna Eesti tegevjuht Jaanus Vahesalu.
Igaühele oma
Husqvarna tootevalikusse kuuluvad kaks muruõhutajat, millest üks töötab elektri- ja teine akutoitega. “Koduaias töötab elektri- või akujõul toimiv masin väga edukalt: suure maa-ala saab ruttu õhutatud,” kinnitas tegevjuht ning lisas, et mugavuse poolest tasuks eelistada akujõul töötavat masinat, kuna siis ei pea tülika elektrijuhtme pärast muretsema.
Tasub aga meeles pidada, et muudelt omadustelt on tegemist täpselt samasuguste masinatega. Seega sõltub lõplik valik uue omaniku eelistusest.
Kui aga tegemist on suurema maalapiga kui tavaline tagaaed, siis hoolduse spetsialist Aivo Smitt soovitab õhutajat, mida on võimalik haakida olemasoleva raideri või murutraktori taha. “Järelhaakes olev tööriist on kindlasti tõhusam ja mugavam vahend suurema pindalaga, näiteks 2000–3000 m² muruplatside jaoks,” soovitas ta.
Niisiis tasub kevadiste ilmade saabudes hoolikalt läbi mõelda, missugust muruvaipa soojadel suvepäevadel varba all tunda tahetakse. Õhutamise järel võib aiapidaja olla kindel, et see vaip saab olema mõnusalt tihe ja silmale ilus vaadata.
Ka üleaedsel pole teha targemat kui nentida, et naabri muru tõepoolest saigi sel aastal rohelisem.
