Kvaliteetne survepesur on suvehooajal asendamatu kaaslane, kuulugu päevaplaani auto, terrassi, katuse või näiteks õuemööbli puhastamine. Ent sama kiiresti, kui pesur valitud pinna puhtaks peseb, võib ka olukord vastupidiseks pöörata. Millisteks töödeks survepesur mõeldud on ning milliseid vigu tasuks kindlasti vältida?

Universaalne abimees

Husqvarna Eesti tegevjuhi Jaanus Vahesalu sõnul on survepesur universaalne majapidamistööriist, millega võib puhastada küll erinevaid pindu, kuid sealjuures on väga oluline valida õige otsik.

“Puhastada võib nii kõnniteeplaate, fassaadi, autosid, aiamööblit, samuti eemaldab pesur tõhusalt näiteks katuse pealt sambla ning grilli pealt rasva ja muu mustuse. Ent kindlasti tuleb arvestada, millise pinnaga tegemist on ehk kas puhastatav pind on üldse survepesukõlbulik,” rääkis ta.

Seega kuulub Husqvarna survepesurite komplekti kaks erinevat otsikut: reguleeritav lapik joaotsik ja pöörleva joa otsik. Kui esimene tekitab veejoast piltlikult öeldes lehviku, võimaldades juga reguleerida kitsamaks ja laiemaks ning on seetõttu universaalsem, siis väga ettevaatlik peab olema just pöörleva joaga otsikuga.

“Kui selle otsikuga pesta näiteks puitu, võib see jätta pinna karvaseks, mis ei ole kindlasti pesemise eesmärk,” näitlikustas Vahesalu.

Küll aga sobib pöörleva joa otsik hästi kapriissema mustuse eemaldamiseks näiteks katusekividelt, kõnniteeplaatidelt või sissesõiduteedelt. “Peab arvestama, et tegemist on väga võimsa veejoaga, mistõttu võib juga õrnemat pinda kahjustada,” rõhutas ta.

Mida vältida?

Sageli kiputakse survepesuri juga asetama pinnaga risti ehk otse peale. Selline kaldenurk on aga pinnale kõige ohtlikum, mistõttu tasuks pesemist alustada poolviltusest asendist ja veidi kaugemalt. “Kindlasti ei tohiks survepesuri juga suunata ühegi elusorganismi poole, olgu selleks siis teised inimesed või lemmikloomad,” toonitas Husqvarna järelhoolduse spetsialist Aivo Smitt.

Samuti ei tohiks survepesuriga pesta voolupinge all olevaid seadmeid ja aiatööriistade pöörlevaid osi. “Väga levinud on muruniidukite ja -traktorite pesemine survepesuritega, kuid sellisel juhul tuleb meeles pidada, et veejuga ei tohiks suunata otse lõikeorganite pöörlevate võllide ja terade peale, kuna sealt pääseb vesi hästi laagrite juurde ja võib neid kahjustada,” selgitas Smitt.

Niisiis võiks pesemist alustada lõikekorpuse kõrvalpinnast, mitte pöörleva väljundvõlli osadest. “Samuti tuleks vältida mootorite peale veejoa suunamist, kus asetsevad masina õrnemad detailid. Pesta tasub siiski ainult neid pindu, mis on päriselt mustad,” rõhutas ta.

Pole harv juhus, kui survepesuriga armastatakse pesta ka jalg- ja mootorrattaid. Sellisel juhul võiks teada, kuhu veejuga suunata. “Öeldakse, et sageli pestakse ratas surnuks, mis tähendab, et vesi on pääsenud kohtadesse, kus seda olla ei tohiks,” rääkis Smitt. 

Säästab vett ja aega

Ehkki võiks arvata, nagu kulutaks survepesur tohututes kogustes vett, ei vasta see eksiarvamus sugugi tõele. “Survepesuri eesmärk on suruda vee kogus peenest avast läbi – pindu peseb kiiresti liikuv vähene vesi, mis on segatud õhuga,” selgitas järelhoolduse spetsialist. Seega kulutab survepesur oluliselt vähem vett kui näiteks tavaline aiavoolik.

Lisaks veele saab aga survepesuriga kasutada ka teisi pesuaineid, mis tehtavat tööd veelgi hõlbustavad.  “Meie valikusse kuulub nii autošampoon kui ka näiteks kivi ja puidu puhastusaine,” tõi tegevjuht välja. Ühtlasi on survepesurile võimalik külge panna erinevaid lisaseadmeid, mille abil soovitud pinna puhtaks saab.

Survepesur on suureks abiks ka torude puhastamisel: selleks tuleb masinaga ühendada eraldi torude puhastamise voolik. “Voolik tuleb toru otsast sisse lükata ning seejärel imab see end ise toru sisse ning likvideerib hõlpsasti kogu mustuse,” kirjeldas Aivo Smitt.

Levinud vead

Survepesuri puhul tuleb meeles pidada, et kuna masina põhikomponendiks on vesi, sobib see kasutamiseks ainult plusskraadides. “Kui sügisel või kevadel masin õue jätta, siis öökülm võib masinale väga palju liiga teha ja selle kasutuskõlbmatuks muuta,” selgitas Jaanus Vahesalu. See tähendab, et külmadel öödel ja talvel tuleks pesurit hoiustada plusskraadides. “Paraku juhtub seda väga palju – see on peamine viga, mistõttu survepesurid katki lähevad,” lisas ta.

Teine probleem, mida paraku liiga sageli kohtab, on survepesuri jaoks kasutatav vesi – nimelt tuleb veenduda, et vesi, mis masinasse jõuab, oleks võimalikult puhas ega sisaldaks lubja- või liivasetet. “Kui on teada, et vesi pole kõige puhtam, siis on soovituslik soetada veefilter, mida saab kergelt ja kiirelt puhastada,” tõi Aivo Smitt välja.

Kindlasti võiks vältida survepesuri jaoks vajaliku vee kogumist tiigist või kraavist, eriti siis, kui sobivat veefiltrit pole. “Sellisel juhul on kindel, et see on survepesurile häving,” rõhutas ta. Eelistada tasuks veefiltriga puhastatud vihmavett või puhast kraanivett. “Mida puhtam on vesi, seda pikem on survepesuri eluiga,” lisas Smitt.

Tihti pritsib pori või muud pesujääki ka survepesuri peale ning pärast pesemist võiks üle käia ka masina pealispinna. “Pesuriga ei tohiks pesurit pesta,” rõhutas järelhoolduse spetsialist, kuna tegemist on siiski elektrilise seadmega.

Ent milline survepesur on klientide lemmik? Husqvarna Eesti tegevjuhi sõnul sõltub see suuresti valitud hinnaklassist, kuid üheks populaarsemaks tooteks on PW 360, mis on piisavalt võimekas ja tubli masin kõikvõimalike tööde kvaliteetseks läbiviimiseks.