Tulekahju on üks laastavamaid õnnetusi, mis kodustes tingimustes juhtuda võib. Kust saavad tulekahjud alguse ning kuidas neid ära hoida?

Vanad elektrisüsteemid vajavad spetsialisti

Enamik tulekahjudest saab alguse elektrisüsteemidest: süsteem ise on kas vana, hooldamata või hoopis vigane. Just sel põhjusel tuleks If Kindlustuse varakahjude grupijuhi Lauri Nõu sõnul lasta elektrikul aeg-ajalt olemasolevad süsteemid üle kontrollida.

“Süsteemid võivad aja möödudes amortiseeruda, võib-olla on ühendused kehvad ning seetõttu võib süsteem vea tõttu üle kuumeneda. Tulemuseks ongi tulekahju,” tõi Nõu välja.

Kuna sellised probleemid on enamjaolt lihtsasti mõõdetavad ja leitavad, peab neid aeg-ajalt laskma spetsialistil üle vaadata.

Kortermajades on olemas kohustus, et keegi regulaarselt süsteeme kontrolliks. Elamute puhul pole see aga kohustuslik, vaid pigem soovitus, ent sellegipoolest tasub ka elamute elektrisüsteemide kontrollimist meeles pidada.

Ka küttesüsteeme on vaja kontrollida

Elektrisüsteemide kõrval on teiseks sagedasemaks tulekahjude põhjuseks küttesüsteemid ehk korstnad.

“Riigi poolt on tehtud kohustuslikuks, et ametlik korstnapühkija ehk oma ala spetsialist iga viie aasta tagant kõik vajaliku üle kontrolliks. Pole mõeldav, et inimene ise oma küttesüsteemi või korstna seisukorda piisavalt hästi hinnata oskaks – ta lihtsalt ei pääse ise kõigele vajalikule ligi,” selgitas Nõu.

Nõu sõnul moodustavad tulekahjud siiski vaid alla 10% kodukindlustuse kindlustusjuhtumitest. Elamutes ja kortermajades valitsev olukord on muutunud ohutumaks suuresti tänu suitsuanduritele ja kohustuslikele kontrollimistele. Samuti mängib väga suurt rolli hoonete renoveerimine ja vanade süsteemide väljavahetamine.