Enne kinnisvara välja rentimist tuleb alati arvestada võimalusega, et üürnik ei suhtu rendile võetud varasse heaperemehelikult, nagu loodetud. Ka üürikodusse kolijal tuleb mõelda, mis saab siis, kui juhtub õnnetus ning rendileandja vara saab kahjustatud. Kuidas saab kaitsta rendipinnaks olevat kinnisvara? Ja kas kindlustuslepingu peaks sõlmima omanik või üürnik, selgitab If Kindlustuse varakindlustuse tootejuht Veiko Sepp.

Üürile antavat vara peab kaitsma

Nagu igaühel oma kodus, võib ka üürikodus tulla ette veetorude lõhkemist, sissemurdmisi või juhtuda midagi muud ettenägematut. Et alati ei pruugi olla kohe võtta üüritud korteri taastamiseks vajalikku raha, on mõistlik üürile antav korter või maja kindlustada. “Hea kindlustusleping katab ka üürniku poolt tekitatud kahjud,” selgitab Veiko Sepp.

Sepp suunab, et loomulikult on üürileandjal võimalik üürikorterit kindlustada. Kuid soovi korral saab rendile võetud korteri kindlustada ka selle rendile võtja. Seejuures peab lihtsalt arvestama nüansiga, et kahjujuhtumi korral on hüvitisele õigus vara reaalsel omanikul ehk rendileandjal, kui ei ole lepingus kokku lepitud teisiti.

Kas üürnikul on mõttekas kindlustusleping sõlmida?

Veiko Sepa sõnul on tavapäraselt motivatsioon vara kindlustada ikka selle omanikul ehk antud juhul üürileandjal. Samas võib üürniku motivatsioon olla olukord, kus tema tegevuse tõttu tekib kahju üüripinnale, mille eest ta vastutab. Sellisel juhul võiks või peaks üürnik vara kindlustama. Seega – kas üürile antava kinnisvara kindlustab omanik või üürnik, sõltub omavahelisest kokkuleppest.

Sepp juhib tähelepanu, et kindlustuslepingut sõlmides on oluline teada, et tekitatud kahju peab olema juhtunud siiski ootamatult. “Üürniku tahtlikult tekitatud kahju tavapärane kindlustusleping ei korva, kuna tavapäraselt loetakse üürnik samaväärseks kindlustusvõtja või vara omanikuga. Selleks puhuks on üürileandjal võimalik If Kindlustusest osta täiendav kaitse, mis kaitseb koduomanikku, kui üürnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu varale kahju tekitatud. Näiteks avastab üürileandja, et lisaks tasumata üüriarvele on üürnik varastanud osa või kogu üürikodu sisustuse,“ lisab Sepp.

Samad reeglid kodukindlustusega

Kindlustuslepingu sõlmimise põhjus on ikka soov oma vara ootamatute kahjude vastu kaitsta. Samuti ei ole kindlustuslepingu kontekstis vahet, kas kindlustuskohas elab kindlustusvõtja ise või üürib ta seda välja – nii oma kodu kui rendile antava vara kindlustamisel kehtivad sarnased reeglid.

Näiteks, kui pliidile unustatud pannist puhkeb tulekahju ja kannatada saab siseviimistlus, on tegemist õnnetusega ja lepingu olemasolul hüvitab kindlustus kahju sõltumata sellest, kas unustaja oli kinnisvara omanik või üürnik.

Kodukindlustuse kohta saab täpsemalt lugeda siit.