Puhastamata korsten on üks peamine tulekahju põhjuseid elumajades ja seepärast tuleb kütteseadmeid kontrollida ja puhastada igal aastal.

If Kindlustus soovitab seda teha enne kütteperioodi algust. Kuna tegemist on tõsise ohuga tuleb kütteseadmeid kontrollida sõltuvalt kasutamisest 1-2 korda aastas.

Eramajades võib korstnat pühkida ka ise, kuid korra viie aasta jooksul peab süsteemid siiski üle vaatama kutseline korstnapühkija. Kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme peab korra aastas puhastama kutseline korstnapühkija, kes väljastab tehtud tööde kohta akti.

Korstnapühkijal peab kindlasti olema kehtiv kutsetunnistus, mille olemasolu saab kontrollida Kutsekoja veebilehelt www.kutsekoda.ee.

Puhastamata korstna puhul on tulekahju vaid aja küsimus

Kui kütteseadmeid kasutatakse aastaringselt, tuleb neid puhastada vähemalt kaks korda aastas. Kui köetakse ainult talvel, siis kord aastas.

Kortermajades peab kord aastas käima korstnat kontrollimas ja puhastamas elukutseline korstnapühkija. Eramajades tohib korstnat puhastada inimene ise, aga iga viie aasta tagant peab selle kutsetunnistusega korstnapühkija süsteemi üle vaatama.

Puhastamata korstnast võib saada alguse tulekahju. Korstnasse ladestub aja jooksul tahm, mis võib põlema süttida. Pea meeles, et täiesti hooldamata korstna korral ei ole küsimus selles, et kas võib puhkeda tulekahju.

Küsimus on siis vaid selles, et millal see juhtub. Samuti on oht, et umbes korstna tõttu hakkab tuppa imbuma inimesele eluohtlik vingugaas.

Väga vajalikud on elamises suitsu- ja vingugaasi andurid, mis jälgivad, kas toas on suitsu või vingugaasi. Arvesta sellega, et ise korstnat puhastades ei pruugi korralikult puhtaks saada kõiksugu üleminekukohti, nurgataguseid ja lõõride pöördekohti.

Keerulise süsteemi korral võibki olla vajalik, et puhastamisega tegeleks vaid professionaal.