Lemmiklooma võtmine on teada ja tuntud eriline peresündmus, kust ei puudu hulganisti nunnumeetrit.

Eelkõige on lemmikloom aga vastutus, kus kehtib kuldne reegel: nii halvas kui heas. Oma kogemust selle reegli vettpidavusega jagab aasta tagasi koeraomanikeks saanud abielupaar.

Põhjalik eeltöö on oluline

Annika ja Lauri unistasid oma koerast juba mitu aastat. Kui sageli kiputakse lemmiklooma võtmisel laskma end nn kutsikapalavikust mõjutada, siis paar otsustas hoida mõistuse selge ning võtta otsimine ette põhjalikult, vältimaks sealjuures mõne võimaliku tervisemure kahe silma vahele jäämist.

„Eestis on vaid üks kasvataja, kes meile sobivat koeratõugu aretab. Kuna me ei jäänud sealt saadud informatsiooni ja aretusvalikutega rahule, otsustasime tõuühingu soovitusel otsida kutsikat välismaalt,“ rääkis Annika, kes saatis pooleteise aasta jooksul kirju paljudele kasvatajatele üle kogu Euroopa.

Lõpuks jäi pilk pidama ühele Tšehhi kasvatajale. Annika ja Lauri uurisid põhjalikult koera vanemate sugupuid, osalesid tõuühingu korraldatud tervisepäeval ning tegid kõik endast oleneva veendumaks, et välismaalt kutsika Eestisse toomine tõepoolest tasuks nähtud vaeva.

Kuna kontakt aretajaga oli meeldiv ning koerte tervisenäitajad tundusid samuti igati head, otsustas paar möödunud aasta oktoobris kutsikale autoga järele sõita.

Edasi-tagasi sõit kestis kokku neli päeva ning kodumaja ees jõudis rõõm esimest korda päriselt kohale. „Olime mõlemad korraga nii rõõmsad ja tänulikud, et puhkesime koduuksest sisse astudes kergendustundest nutma,“ meenutas Annika erilist hetke.

Kutsikaiga kulges omanike sõnul igati tavapäraselt. Möödaminnes tehti koera 4-kuuseks saamisel ära ka If Kindlustuse lemmikloomakindlustus. „Arvasime, et põhjaliku eeltöö tulemusel ei lähe meil seda tõenäoliselt vaja, ent südamerahu silmas pidades otsustasime siiski kindlustuse teha. Parem karta kui kahetseda,“ rääkis Lauri.

Siis ei teadnud nad veel, milline halb üllatus neid paari kuu pärast ees ootab.

Jooksuaeg või haruldane haigus

Päeval, mil kutsikas sai 7-kuuseks, märkasid Annika ja Lauri, et midagi on valesti. „Koer muutus päevapealt loiuks, hakkas lõõtsutama ning tahtis ainult magada,“ meenutas Lauri. Ühtlasi oli tal õhtuks tõusnud ka palavik. „Rääkisime sel õhtul paari emase koera omanikuga telefonis ning järeldasime esialgu, et tal on lihtsalt jooksuaeg hakkamas,“ rääkis ta.

Järgmise päeva hommikuks oli aga koera seisund veelgi halvenenud. „Ta ei tahtnud kausist süüa, hoidis kaela kangelt ühes asendis ning kiunatas, kui proovis pikali heita. Siis saime aru, et midagi on väga valesti,“ meenutasid omanikud.

Seejärel kiirustati otsekohe loomade kiirabisse, kus pakuti samuti välja, et koeral võib olla esimene jooksuaeg.

Annika aga ei jäänud selle vastusega rahule. Siin tuli appi põhjalik eeltöö: kuna kutsika valimisel ning sobiva tõu kasuks otsustamisel käidi ka erinevatest koerte haigustest rääkivas loengus, kahtlustasid Annika ja Lauri, et koeral võib olla üks seal mainitud haigustest. 

Kiirabi veterinaar suunas omanikud seejärel otse Eriveti loomakliinikusse, kuhu kohe ka sõideti.

Koera läbivaatuse ja analüüside tulemusel selgus paar tundi hiljem, et omanikel oli õigus: koeral diagnoositi SRMA ehk steroididele alluv meningiit-arteriit – haruldane haigus, mille avaldumist kardavad kõik aretajad ja kutsikaomanikud.

„Tegemist on haigusega, mida on aretuses väga raske vältida, kuna keegi ei tea täpselt, mis seda põhjustab või miks see välja lööb,“ selgitas Annika, kes võttis pärast diagnoosi saamist kohe ühendust ka aretajaga, kellele tuli diagnoos samuti väga suure halva üllatusena – see oli tema pika töö jooksul esimene selline haigusjuhtum.

Kopsakad summad

Omanike sõnul oli esimene šokk väga suur, kuna tundus, justkui kutsika otsimisel tehtud töö ja vaev lendasid vastu taevast. Keskenduda otsustati aga koera kiirele paranemisele.

Kuna SRMA allub hästi ravile, liputas koer saba juba sama päeva õhtul. „Selle haiguse puhul on ülioluline, et ravi saaks peale võimalikult vara. Meie koera puhul võttis diagnoosini jõudmine aega vähem kui 24 tundi,“ kirjeldas Annika.

Loomaarsti visiidi ja haiguse raviga kaasnevad kopsakad summad, mis arvet tasudes esialgu silme eest kirjuks võivad lüüa. Lauri võttis If Kindlustusega ühendust kohe, kui esimene arve kliinikust laekus.

„Pöördumisele järgnes kõne, kus küsiti täiendavat infot haiguse ja selle ravi kohta. Meiega rääkis väga meeldiv kahjukäsitleja ning seda enam rõõmustasime, kui saabus teade, et meie ravikulud hüvitatakse kindlustuse poolt täies mahus,“ rääkis Lauri.

Kindlustus päästis halvimast

Kuna SRMA ravi võib kesta paarist kuust kogu elu vältava raviperioodini, tuleb pidevalt veterinaari juures vastuvõtul käia. Ühtlasi tuleb eelmainitud haiguse puhul saata proove ka Saksamaale, mistõttu tõuseb hind veelgi suuremaks.

„Kuna paranemisprotsess võib olla pikk, jättis lemmikloomakindlustus meie kahjutoimiku avatuks, mis tähendas, et tasusime omavastutuse vaid esimesel korral. Raskel hetkel oli see parim uudis, mida kuulda võisime,“ meenutas Lauri.

Annika ja Lauri koera ravi kestis kokku täpselt pool aastat ning tänaseks on koer terve.

Kuna haigusel on palju ebameeldivaid kõrvalmõjusid, vajas koer lisaks ravile ja analüüsidele ka füsioteraapiat ja eritoitu. Pere jaoks säästis kindlustuse omamine rohkem kui pooltuhat eurot, sealjuures kiitis Lauri ka Ifi asjalikku suhtumist neisse.

„Viimane asi, mida sellises olukorras teha soovid, on vaielda või oma õigust taga nõuda. Ifi lemmikloomakindlustuse puhul saime kaasamõtleva ning asjatundliku klienditeeninduse osaliseks. Kindlustus päästis meid päris kindlasti kõige halvemast,“ meenutas Lauri.

„Eeskätt õpetas see meile, et mitte keegi ei ole haiguste või õnnetuste eest täielikult kaitstud,“ rääkis paar. „Kindlustuse omamine aitas meil raskel hetkel keskenduda kõige olulisemale ning mitte muretseda rahaasjade pärast. Seetõttu oleme Ifi lemmikloomakindlustusele väga tänulikud,“ kinnitasid nad.