Nii tegijal kui ka tema kodul võib juhtuda nii mõndagi. Levinumate õnnetuste hulka kuuluvad gaasi- ja veelekked, tulekahjud ning vargused. Paljud probleemid on aga ettearvatavad ning nende vastu saab üpriski targalt võidelda.

Vali kodule vastav valve

Varas võib sinu kodust väärtuslikud esemed ära napsata vaid mõne minutiga, mistõttu tasub nii korteri, maja kui ka suvila puhul kindlasti ette võtta mõned ohutusmeetmed. Naabrivalvega, kaameratega või aedade ja tõkkepuudega ümbritsetud piirkond vähendab üldiselt varguste riski, ent kõige tähtsam on oma kodu korralikult lukustada.

Kindlasti ei tohi jätta uksi-aknaid suviti lahti. Ka signalisatsioonisüsteemid ja videokaamerad on hea süsteem, ent seal juures tuleb valida endale kõige sobivam lahendus. Signalisatsioonide liike on erinevaid, mõned hakkavad sissemurdmise puhul kisama, ent teadet kusagile ei saada. Teised seevastu saadavad signaali vaid omanikule ning kolmandad helistavad ise turvafirmasse.

“Seepärast tulebki valida endale kõige sobivam lahendus, mõnel juhul annab häire märku turvafirmale, teisel juhul endale või naabrile. Näiteks suvilaomanikule võib olla kõige kasulikum valida iseendale või lähedal elavale naabrile saadetav signaal, sest turvafirmadel võib kaugematesse paikadesse jõudmine võtta oodatust kauem aega. Samas on ühte ja kõigile sobivat lahendust raske välja tuua, kõik sõltub konkreetsest asupaigast, naabritest, omaniku enda soovidest ja sellest, millist vara soovitakse kaitsta,“ selgitas If Kindlustuse varakindlustuse tootejuht Veiko Sepp.

Tuleohutus on määrava tähtsusega

See teema on praegu aktuaalsem kui kunagi varem. Kindlasti tuleb paigaldada koju suitsuandurid ning kindlasti ka vingugaasiandur.

Enamik kindlustusandjale esitatud kahjudest toimuvad aga korterites ning seda peamiselt just veelekete pärast. Lisaks regulaarsele torustikukontrollile tasub paigaldada ka veelekkesensorid, et ennetada naabritele võimalikku tekkivat kahju.

Nagu ka autodes, peab ka igas kodus olema vähemalt üks tulekustuti. See on lisaks suitsu- ja vingugaasianduritele üks odavamaid viise hoida oma elu ja kaitsta oma vara.

Lisaks tasub need paigutada strateegilistesse kohtadesse, kust neid tulekahju korral kiirelt haarata saaks, seega tulekustuti keldrisse panemine hea mõte ei oleks. “Soovitame kindlasti soetada lisaks ka tuleteki ning nõuetele vastava tulekustuti, mida käia vastavalt ettenähtud intervallile kontrollimas,” lisab Sepp.

Seaduse järgi peab igas Eestimaa kodus iga viie aasta tagant käima ka korstnapühkija, et vältida tahmamist ja sellega seonduvaid muresid. If Kindlustus soovitab aga võimalusel korra aastas seda ise puhastada või siis kutsuda korstnapühkija veelgi lühema, näiteks kolme aasta tagant.